see, et eestlastel oli ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile veel omaltpoolt vastata. Teiseks põhjuseks võiks lugeda seda, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlastel polnud väljaõppega sõjamehi. Eestlased elasid muinasajas, kuid Lääne Euroopa kõrgkeskajas. Ordurüütlitel oli aga väljaõpe ja kogumused ning nad kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Samuti said nad oma sõjaväge täiendada uute meestega, mis eestlastel polnud aga võimali, kuna eestlasi oli vähe ja sündimus madal. Sakslaste arv oli suurem ja nad said tuua sõjamehi juurde alistatud aladelt, kuid eestlastel polnud sõjamehi kuskilt võtta.
HeleRiin Rebase http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3b/OrgueSaintThomasStrasbourg.jpg OREL (kreeka keeles organon tööriist) on üks vanemaid pille, selle eelkäijateks võib pidada paaniflööti ja torupilli. Oreli juured on juba muinasajas. Algselt polnud sugugi kirikuinstrument nagu praegu. Bütsantis mängiti seda pidustustel. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali s.o kätega mängitavad klaviatuurid; pedaal, s.o jalgadega mängitav http://www.fwembassytheatre.org/organ.htm klaviatuur, registrinupud. Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutuse tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. http://en.wikipedia
Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vilereal. Orelil on ühisel tuulepõhjalmitu vilet, mis moodustavad oreliregistri. Vana- Roomas oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk hydraulis. Oreli leiutajaks peetakse Aleksandria mehaanikutKtesibiost (umbes 250 eKr). Algselt polnud orel kaugeltki kirikuinstrument. Vanas-Roomas mängiti orelit gladiaatorite võistlustel.
TOIDU ÜLDINE TÄHTSUS Tervis iseenesest ei tähenda mitte midagi ilma selle hoidmiseta, selle säilitamise vahenditeta ja praktiliste meetodite rakendamiseta. Üks kõige tähtsamatest vahenditest on ratsionaalne toitumine. Toit on üks tähtsaimatest ümbritseva keskkonna faktoritest, omavatest mõju tervise seisundile, töövõimele, füüsilisele ja vaimsele arengule, ja inimese elueale. Side toitumise ja tervise vahel oli juba muinasajas märgatud. Inimesed nägid, et vale toitumise tõttu lapsed kasvavad ja arenevad halvasti, aga täiskasvanud haigestuvad, väsivad kiiresti, töötavad halvasti ning surevad. XVII sajandil inglise laevastiku admiral George Anson võitlustes hispaania flotilliga ei kaotanud ühtki sõdurit, aga süttinud laevadel skorbuuti tõttu ta kaotas 800 inimest 1000-st. Vitamiinide puudujääk osutus vaenlase relvast tugevamaks.
suurus e g a puidust või m etallist viled e . Orelil võib olla 1 5 klaviatuuri, ehk manu a ali. Orelid eristatak s e ehitusviisi, ehk traktuuri järgi m e h a a nilistek s, pneu m a atilistek s ja elektrioreliteks. Orel eid kasutatak s e pea mi s e lt konts erdi s a alid e s ja kirikutes . Sõn a "orel" tulene b kre e k a s õna s organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas. Tema sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vilereal. Orelil ühisel tuulepõhjal on mitu vilet, mis moodustavad oreliregistri. VanaRoomas oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk hydraulis. Oreli leiutajaks peetakse Aleksandria mehaanikut Ktesibiost (umbes 250a. e.m.a.). Algselt polnud orel kaugeltki mitte kirikuinstrument. Bütsantsis mängiti seda pidustustel. Idakirikus,
arvestatakse tänapäeva inimese elustiiliga; traditsioonilisi toiduaineid kasutatuna ja serveerituna uues võtmes. Kõige vanemad näited ehk muinasajast: 6. Kivikirstkalmed(Jõelähtme), Rebala muinsuskaitseala kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti
annaabi.ee 
