lobamokk kuulab ka teiste hääli enda kõnelemiste vahel. On mõneti kahestsusväärne, et sellised suured narratiivid nagu religioon, mütoloogia ja rahvatraditsioonid kipuvad sünteesis üksteise ja teistlaadsete diskursustega lahustuma, saades fragmentaarseks ja närveldavaks maailmapildiks, mille iga järgnev mõttevoolu trend võib minema pühkida. "Ma vaatlen ideede spasme, samal ajal kui Tühjus ümberringi muheleb" kirjutas E.M. Cioran oma "Lagunemise lühikursuses". Kuidas toime tulla olukorras, kus juured on läbi lõigatud ja uute kasvatamiseks ei jätku mahti? Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas? Võime mõtestada maailma mõistusest lähtuvalt, eritleda seda semiootilise analüüsiga, konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et
Üks naine avastas mehe sahtlist teise naise kirjad. Need olid ilusad kirjad, kus naise vastustest oli aru saada, mida mees oli eelnevalt kirjutanud. Naine tuli olukorda kurtma Martale, kes arvas, et põhjust tuleb naisel otsida endas: üheski abielulahutuses pole tavaliselt ühte süüdlast. Nii jättiski naine kirjad sinna, kust oli need leidnud ega teinud mingit skandaali. See pere püsib koos tänase päevani. "See on vana tõde kui midagi juhtub, loe kõigepealt kahesajani," muheleb Marta. Kõige hävitavamad on otsused, mis langetatakse kohe, kui emotsioonid on kõrgpunktis. Veel on Marta pannud tähele, et rohkem, kui asi väärt, mõeldakse juurde. Kui mees vaatab seltskonnas mõnd säravat ja lõbusat naist, kihvatab tema abikaasal kohe. "Mõtle vähem halba, mõtle rohkem positiivselt!" soovitab Marta. Suurem osa armukadedusest on lihtsalt inimese kujutelmad. On muidugi mehi, kel võõrastest naistest kunagi küll ei saa. "Seal ei aita jutt ega
Väljavaade mäherdune ? Kardinad on ees. *** Rõõm tegemata töödest: kurbus kõigest, mis kaelas ja udune tulevik. Tehtud asjade muhelus: lõuatäis naeru ja kahjum. *** Vaatan merd, heidan pilku laintele. Ambivalentselt. Miks? Kuradi hüva meri ju. Tuhka ja teemante kaubastaksime küll. Aga enam ei jõua. Ka ma ei. *** Loen märkmepaberitelt üsnagi mõttetuid sõnu. Loen välja, et elasin vägagi mõttetut elu. Enam ei loe. Miski vist. *** Mäe peal muheleb mees. Kolm minutit hiljem enam ei muhele. Suusad: x taalrit. Kirst: y lepalehte. Nutavad päranduse pärast. [K. M. Sinijärv, Looming 9, 2003] Luule analüüs leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed uh! See on minu jaoks kõige kummalisem ja hämmastavapanevaim luuletus, mida ma lugenud olen. Kuid mulle meeldib see, sest sellel on oma stiil ja samas ka see meeldib
ajakirjaniku vaatenurgast (Salavideo... 2011, Ravimifirma... 2011). 1.aprillil 2011.a. Tallina lennujaama vanas terminalis algas MSD koolitus, mille juhatas sisse mees hääl järgmiste sõnadega Ibid: "Vaheajal saab business-klassis, koridoris, maitsvaid suupisteid ja kangemaid alkohoolseid jooke," kõmiseb mehehääl mikrofonis ja pioneeriks riietunud naised laksavad käelabaga kõrile. Saal muheleb naerda. "Neid, kes tunnevad, et nad on alkoholist sõltuvuses, palume seda mitte tarvitada.". ,,Hääl jätkab: "Kuna kapten Konstantin Rebrov (MSD Eesti juht - toim) jäi täna haigeks, siis peame lendama automaatpiloodiga. Palun kinnitage turvarõngad. Ja ma olen täiesti kindel, et kui te olete selle ürituse täna läbi teinud, olete edaspidi võimelised lendama täiesti iseseisvalt. Tuult tiibadesse!" lausuvad korraldajad publikule.". Ibid
ma kogenud,» meenutab ta särasilmi. Toona ei osanud ta üldse eesti keelt. Stockholmi kaudu Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli õpetanud mõne lihtsama sõna «tere» ja «tänan». «Veel laeval uurisin, kuidas üks või teine väljend eesti keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll nagu hiina keel,» muheleb Sarmiento. Ta tuli Eestisse katoliku kiriku institutsiooni Opus Dei kaudu. 80 aastat tagasi asutatud Opus Dei ühendab üle maailma enam kui 85 000 inimest. «Ma olin Peruus selle liige. Ülikoolis õppides oli mul kogu aeg soov sõita kuhugi kaugele ja aidata kirikut, kus vaja. Sain kutse tulla Eestisse. Meid oli kuus tüdrukut Peruust, Tsiilist, Paraguayst, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Üks läks tagasi, teised on leidnud endale töö, kõigil läheb