Teose kokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele
2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman'' Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele
1. Teose sisu lühikokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele
tulemusena välja Dehli sultanaat (13.-16.saj). Muhameedlaste sissetungi tulemusena hakkas Indias levima islami usk. Osa indialasi võttis selle maksusoodustusi lootes ka üle. Nii sai eriti just Loode-Indias valitsevaks religiooniks islam. Muudes piirkondades jäi jätkuvalt domineerima hinduism. Budism kaotas pärast muhameedlaste sissetungi oma tähtsuse ning levis rohkem naaberaladel – Tiibetis ja Ida-Aasias. 1526 vallutas muhameedlasest mongoli valitseja Babur (valitses 1526 – 1530) Dehli ning pani aluse Suurmogulite riigile, mis jäi püsima kuni 19.saj keskpaigani. Kuigi Suurmogulite valitsejad laiendasid oma võimu suuremale osale tänapäeva Indiast, osutasid neile suurt vastupanu India lääneosas elavad sikhid ja Kirde-India kuningriigid. 6.3. Koloniaalperiood Indias: Suurte maadeavastuste käigus jõudsid 1498 esimeste eurooplastena
saareriik Bahrein ning osaliselt ka Jordaania ja Iraak (kõrbealad nende lõunaosas). (Araabia... 22.04.2013) Oma olemuselt ja käitumiselt erinevad nad suuresti lääne ja euroopa inimestest. Nad on omavahel sarnasemad kui eurooplased, sest neil on ühine keel ja neid ühendab kindel veendumus, et nad moodustavad kultuuriliselt ühe terviku. (Nydell 2002:146) Araablaseks ei pea olema sündinud, araablaseks võib saada. Piisab sellest, kui kahe muhameedlasest meestunnistaja juuresolekul öeldakse siiralt ,,Pole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik". (Nydell 2002:113) Gamal Abdel Nasser (Egiptuse president 1954-1970.a): Araablane on ükskõik kes, kelle emakeeleks on Araabia keel ning kes tunnistab Araabia kultuuri ja selle tavasid (Dwight 2007:1). 1.1. Kombed, etikett ja perekond Araabia ühiskonnas on seltskondlike kommete ja etiketireeglite järgimine erakordselt tähtis. Inimest hinnatakse selle järgi, kui kombekalt ta käitub
annaabi.ee 
