· Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis. · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud. Tänapäeval on ehitis muhamediusuliste mosee. Rooma õigus: · Oluline saavutus oli seadusandluse korrastamine ja kommentaaridega varustatud seadustekogu väljaandmine keiser Justinianuse valitsusajal. · Valmis paari tuhande leheküljeline õigusteaduslik suurteos ,,Corpus juris civilis" (Rooma üiguse kogu). Justinianuse seadusekogu sai sajanditeks Euroopa õigusteaduse alus.
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele
Neist on u. 6000 Araabia ja Bütsantsi päritoluga ja põhiline osa leitud müntidest pärinevad 9.- 12.sajandist. Vanimad Eestis leitud mündid on keisriaegsed rooma mündid - leitud Lõuna Eestist. Edasi järgnevad Bütsantsi, Pärsia ja Araabia mündid. Suur müntide vool algas IX sajandil Idast ja lõppes XI sajandil araabia maailma tabanud majandusliku ja poliitilise kriisiga. Need nn. kuufa mündid (hõbe dirhemid) on pärit mitmesugustest Ees-Aasia muhamediusuliste vürstide riikidest. XI sajandist alates on ülekaalus anglosaksi ja saksa denaarid (pennid). Peale müntide on leitud hulgaliselt vermimata hõbedat kas valatud või tahutud kangides, võrukujulisekskõverdatud või vormituis tükkides. Sel ajal Eestis münte ei vermitud. Kaubavahetuses kasutati hõbedat, olid ju tolleaegsed mündidki hõbedast. Maksmine hõbedas toimus kaalu järgi - haudadest on leitud kaale ja vihte
aastate keskelt. Kõigis koolides seati õppekeeleks vene keel. Tartu nimetati ümber Jurjeviks. Seni küllaltki iseseisev Soome oli majanduslikus ja kultuurilises arengus tegelikult juba rohkem seotud LääneEuroopa kui Venemaaga. Impeeriumi keskvõimud üritasid Soomet ka oma keskvõimu alla saada, aga kultuurilist ja keelelist venestust seal ei toimunud. Impeerium vaatas läbi sõrmede ka Kaukaasias rakendatud vägivallale. Muhamediusuliste krimmi ja volgatatarlaste juures püüti riigivõimu toetusel õigeusu kiriku poolt teha misjonitööd ja muuta muhameedlikke koole kristlikeks õppeasutusteks, kuid see ei õnnestunud eriti. KeskAasias levis venestus tänu õigeusklikest venelaste sisserännule. Rahvas, keda venestamine kõige rohkem puudutas, olid juudid. Põllumajandus Viljasaak jäi reformijärgsel perioodil varasemale tasemele või isegi langes. Sellel olid mitmed põhjused. 1
feodaalselt killustunud Kõrgkeskajal hakati killustatusest üle saama ning tekkisid esimesed tugeva kuningavõimuga riigid Prantsusmaal ja inglismaal . Kõrgkeskaeg oli Rooma paavsti võimu kõrg aeg. Oma esindajate kaudu juhtis paavst kogu Lääne- Euroopa kirikuelu. Rooma paavsti üleskutsel said alguse ristiretked islamimaade vastu. Nende eesmärk oli Jersuusalemmas paikneva Jeesus Kristuse püha haua vabastamine muhamediusuliste võimu alt. Eurooplasi meelitasid ka idamaade muinasjutulised rikkused. Ristisõjad ei toonud küll oodatud edu, sest Jeruusalemma ei õnnestunud lõplikult vallutada, pühamaa langes lõplikult moslemite kätte aga ristisõdade käigus tutvusid eurooplased Idamaade kõrgeltarenenud tsivilisatsioonidega. Sõjad andsid tõuke ka kultuuri ja kaubanduse edendamiseks Euroopa ja Idamaade vahel. 11.sajandist alates leidsid Lääne-Euroopas aset mitmed tähtsad muutused. Elanike arv suurenes
· Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis. · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud. Tänapäeval on ehitis muhamediusuliste mosee. Rooma õigus: · Oluline saavutus oli seadusandluse korrastamine ja kommentaaridega varustatud seadustekogu väljaandmine keiser Justinianuse valitsusajal. · Valmis paari tuhande leheküljeline õigusteaduslik suurteos ,,Corpus juris civilis" (Rooma üiguse kogu). Justinianuse seadusekogu sai sajanditeks Euroopa õigusteaduse alus.
Probleemiks oli ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Hagija Sofias on see ülesanne lahendatud viklite, sfäärilise kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nim empoorideks. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Justinianus I ajast on säilinud mitu kirikut Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. Nendest mõned jätkavad varakristlikku traditsiooni. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkaliku reljeefiga kaunistatud kiviplokid talumid. Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada
annaabi.ee 
