osa. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal taimedest on need ka maapealsed. Maapealsete mugulate ülesandeks on peamiselt vee säilitamine. Maapealsed mugulad on näiteks troopilistel orhideedel. Sibulate ja mugulate vahevormiks on maa-alused mugulsibulad. Nagu sibulad, on need kaetud soomustega, kuid sarnaselt mugulatega kogunevad säilitusained mitte soomustesse, vaid varre ossa. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html http://www.sjg.edu.ee/~ly/hotpot/vosu.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/1klass/8taimed/1-8-7-3.htm http://www.miksike
4. Tooraine pannakse külma vette ning kuumutatakse kiiresti keemiseni, peale kogunev vaht riisutakse. 5. Puljongit keedetakse nõrgas kuumuses, nii et vedelik vaevu väreleb. 6. Keetmise kestel riisutakse samuti vahtu, kui seda tekib. Puljongilt riisutakse ka liigne rasv. Rasv annab puljongile õhuhapnikuga reageerides ja lagunedes ebameeldiva maitse. 7. Umbes tund enne keetmise lõpetamist lisatakse puljongisse röstitud porgandid ja mugulsibulad. Sobivad ka petersell, seller, pastinaak ja porrusibul. 8. Valmis puljongist tõstetakse liha ja kondid välja ning puljong kurnatakse. 9. Puljong jahutatakse kiiresti. Kalapuljongite põhitehnoloogia · Kalad või kalajäätmed pestakse. · Väikesed kalad puhastatakse ja keedetakse tervelt, suured kalad tükeldatakse. · Kalapeadest tuleb eemaldada lõpused ja silmad (teevad puljongi hägusaks). · Kala pannakse külma vette ja kuumutatakse kiiresti keemiseni.
Ajalugu Kirjanik Terence McKenna spekuleeris, et hallutsiongeensed seened võivad minna ajas tagasi kuni üks miljon aastat, saades alguse Ida aafrikast. Ta arvab, et umbes sellel ajal varajased hominiidid, näiteks: Australopithecus africanus, Australopithecus boisei ja Homo habilis laiendasid oma esialgse toitumise puuviljade ja väikeloomade juurest edasi lisades maa-alused juured, mugulad ja mugulsibulad. McKenna väidab, et sellel ajal varajased hominiidid korjasid psilotsübiini sisaldvaid seeni aafrika rohumaadelt ja kasutasid neid toiduks. Ta arvab, et liigid mis seal tollal kasvasid olid panaeolus liigid ja Psilosybe cubensis mis on tänapeval ka tuntud kui kuulus "Magic Mushroom". On mõningaid arheoloogilisi tõendeid, et neid kasutati iidsetel aegadel. Mitmetel kiviaja koopa maalidel on ära tuntud samaanlike seente kasutamist, võimalik, et psilotsüüb tüüpi.
Brokolid 10 - 14 0 95 - 100 Kapsas 90 - 180 0 98 - 100 Kookospähklid 30 - 60 0-2 75 Porgandid 28 - 180 0 98 - 100 Lillkapsad 14 - 21 0 90 - 98 Sellerid 14 - 28 1-2 85 - 90 Kurgid 10 - 14 7 - 10 90 - 95 Mugulsibulad 30 - 180 0 65 - 70 Greipfruudid 28 - 42 10 - 15 85 - 90 Viinamarjad 56 - 180 0 85 Kiivid 28 0 90 - 95 Sidrunid 14 - 168 7-9 85 - 90 Lehtsalat 14 - 21 1-2 98 - 100 Apelsinid 21 - 84 0-9 85 - 90
Lillepotis õitsema ajatatud hüatsint võib olla kauniks jõulukingiks sõpradele. Parim mugulate mahapaneku aeg Eesti oludes on august september. Parimaks talvitumiseks on soovitav pärast pinnase külmumist hilissügisel hüatsintide kasvukohale asetada talvekate. Katte võib eemaldada kevadel, kui päevane õhutemperatuur on püsivalt üle null kraadi. Hüatsindi ajatamine on kerge ettevõtmine ka asjaarmastaja jaoks. Ajatamiseks mõeldud mugulsibulad peavad läbima n.ö. külmaperioodi, s.o. aeg mil sibulaid mõjutatakse mingi kindla temperatuuriga valmistamaks neid ette varaseks õitsemiseks. Soovitav istutusjärgse ettevalmistus perioodi kestus olenevalt sordist on 9 kuni 10 nädalat pimedas ruumis. kui ülalmainitud aeg täis, võib taimepotid ja kastid tuua sooja, misjärel on vajalik nende korralik kastmine. Seejärel on soovitav taimede noored
Seljanka-on kogu maailmas hästi tuntud supp Vene rahvusköögist- seljanka põhi koosneb: mugulsibul (tükeldatud viiludeks), konserveeritud või hapukurgid (tükeldatud viiludeks), tomatipasta või püree, klassikalised vürtsid ja ürdid, kapparid ja oliivid. Ungari rahvustoit Guljass- on paks supp. Supi valmistamiseks kasutatakse veise- või sealiha. Liha tükeldatakse 2cm servamõõduga kuubikuteks, seejärel pruunistatakse, maitsestatakse paprikapulbriga. Lisatakse tükeldatud mugulsibulad, küüslauk, lõpuks valatakse peale puljong või vesi ja keedetakse. Valmimise lõpupoole lisatakse tükeldatud porgandid, kartulid, paprika ja tomatid. Vürtsise, tugeva maitsega supp. Maitsetakse köömnetega ja majoraaniga. Vene rahvussupp Rassolnik-supi koostisse kuuluvad kindlasti soola- või hapukurgid, maitseköögiviljad ja kartul. Valmistatakse veise-, vasika-, sea- ja lambalihaga, kana, subproduktidega, neerudega, veisesüdametega, samuti kala ning värskete või kuivatatud seentega
Seljanka-on kogu maailmas hästi tuntud supp Vene rahvusköögist- seljanka põhi koosneb: mugulsibul (tükeldatud viiludeks), konserveeritud või hapukurgid (tükeldatud viiludeks), tomatipasta või püree, klassikalised vürtsid ja ürdid, kapparid ja oliivid. Ungari rahvustoit Guljass- on paks supp. Supi valmistamiseks kasutatakse veise- või sealiha. Liha tükeldatakse 2cm servamõõduga kuubikuteks, seejärel pruunistatakse, maitsestatakse paprikapulbriga. Lisatakse tükeldatud mugulsibulad, küüslauk, lõpuks valatakse peale puljong või vesi ja keedetakse. Valmimise lõpupoole lisatakse tükeldatud porgandid, kartulid, paprika ja tomatid. Vürtsise, tugeva maitsega supp. Maitsetakse köömnetega ja majoraaniga. Vene rahvussupp Rassolnik-supi koostisse kuuluvad kindlasti soola- või hapukurgid, maitseköögiviljad ja kartul. Valmistatakse veise-, vasika-, sea- ja lambalihaga, kana, subproduktidega, neerudega, veisesüdametega, samuti kala ning värskete või kuivatatud seentega
annaabi.ee 
