SAULA KÜLA KIVIMIKEHADE AVAMUSED Joonis 1 Saula küla kaart(geoloogiline) 1. Stratigraafiline indeks O3ks. Kõrgessaare kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. 2. Stratigraafiline indeks O3sn. Saunja kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. 3. Stratigraafiline indeks O3pk. Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4. Stratigraafiline indeks O3rg. Rägavere kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. 5
Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa) 50 120 cm kõrgune taim. Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel. Harilik mürkputk Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja tsikutoksiini. Tsikutoksiin on ka tugev GABA retseptori agonist. Mürgistus väljendub kiiresti kõrvetuse ja
eelistavad ning poolvarjus. Nad on väärtuslikud pinnakattena, sest taimed moodustavad üksteisega kokkusulavaid puhmikuid ja õitsevad rikkalikult kevadest hilissuveni. Neid saab edukalt kasutada ka konteineraianduses. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on närtsinud õite eemaldamine, kuivaperioodidel kastmine, samuti aegajalt väetamine. Suurimad ohud kurerehale on teod, nälkjad ja jahukaste. 17. Käoking Käokingad on tugevakasvulised kõrged rohttaimed, mille risoom on muguljas. Lehed on sõrmjagused ning nende hõlmad omakorda jagused. Sinised, valged, valge-sinise kirjud või kollased õied on püstistes tipmistes õisikutes. Sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht ning kergem, huumusrikas, parasniiske ja vett läbilaskev muld. Käokingad on vähenõudlikud ning võivad uuendamata kasvada aastaid samal kohal. Käokingi kasutatakse püsilillepeenras ja murus, vabakujulise rühmana. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda. 18. Leeklill
Surmavalt mürgised liigid on roheline kärbseseen(A. Phalloides (Vaill.: Fr.) Link) ja valge kärbseseen (A. virosa(Lam.) Bertilloni), mis kasvavad meil augustist oktoobrini (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub. 1.3.1 Roheline kärbseseen Rohelise kärbseseene (Amanita phalloides) kübar (kuni 15 cm) on hallikas- või pruunikasroheline, keskel oliivpruun, mõnikord kollakatooniga, radiaalkiuline, tavaliselt ebemeteta; jalg valkjas, oliivkollastest soomustest kirju, rippuva rõngaga,alt muguljas, avara kotja tupega, ebameeldiva lõhnaga; kasvab lehtmetsades, eriti laialehiste puude all,tammikutes ja pärnikutes paiguti tavaline; sage eriti Lääne-Eestis ja saartel. Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine, ning kahjuks peetakse teda kübara värvuse tõttu rohelise kübaraga pilvikuks. Tavaliselt tuntakse teda nime all kui death cap ehk surma kübar/müts. Seent kirjeldas esimesena prantsuse botaanik Sébastien Vaillant aastal 1727
sageli perioodilises vaheldumises. Kihina käsitletakse enamasti üle 1 cm paksust kivimi intervalli, mis on piiratud kihipindadega. Õhemaid, alla 1 cm paksusi kihikesi nimetatakse lamellideks. Kihtide ja kihisiseste lamellide asendi järgi eristatakse settekivimites paralleelkihilisust ja põimjaskihilisust (Joonis 7). Gradatsioonilise kihilisuse puhul on jämedad osakesed koondunud kihi alumisse ossa ja ülespoole osakeste suurus pidevalt väheneb. (1), (8) Karbonaatkivimites esineb sageli muguljas tekstuur (Joonis 8). See kuulub sekundaarsete tekstuuride hulka. Kivim on massiivse tekstuuriga, kui kihilisus ja osakeste orienteeritus puudub. Sagedamini esineb seda peeneteralistes (mergel, aleuroliit) või biokeemilistes (kriit) setendites. (1) Eraldi vaadeldakse kihipinna tekstuure
kontsentriliselt paigutatud ebemetega, mis tihti pestakse vihma ajal täielikult maha või säilivad osaliselt; kleepuv-limane, läikiv, rihvelja servaga, noorelt poolkerajas, hiljem lame või nõrgalt süvenenud, läbimõõt 10-20 cm. Eoselehekesed (vaata Lisa 2) valged, hiljem nõrgalt kollased, vabad. Jalg (vaata Lisa 2) valge või kollakas, kuiv, nõrgalt härmane-ebemeline, säskias kuni torujas, rõngaga ja tupega, alusel muguljas, 10-20/1-2 cm (mugulja osa läbimõõt kuni 3 cm). Rõngas (vaata Lisa 2) valkjas või kollakas, rippuv, väga lai, nahkjas, ebemeline, kaua püsiv, sile. Tupp (vaata Lisa 2) jalale liibunud, avaldub jala mugulja osa ülaservas esinevate paljude ebemeliste kontsentriliste vöönditena. 9 Seeneliha valge, kübaranaha all sidrunkollane või pruunikaskollane, lõhnata, maitseta.
seene mürk teratoloogia- teadus värdjatest, geneetilises mõttes (ei teki eoseid) 370mg. Mükoosid e seenhaigused. krobeline, vähivastu aitab. Must pässik- Mükotoksiinid: 1)amanitiin-kärbseseentes hümenofiilset moodustist ei ole (kasel)- ja teistes lehikulaadsetes seentes. steriilne vorm viljakehad. Eenduvad 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin- viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa konsooljas, teravnurkne, nürinurkne, kahjustajad ning nende poolt tekitatud küüsjas, neerjad, lehvikjas. Kinnitub: kahjustuste vahekord väljendatuna tsentraalselt või külgmiselt. Viljakehade tarbepuidu kadudena: haigused 40% ja ülakülg: a) ainult horisontaalsete lõhedega ja putukad 19%, tuli, ilmastik, loomad
annaabi.ee 
