võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST! Küsimuse esitamisel kasutasin mugavusvalimit hõlpsa kättesaadavuse ja koostöövalmiduse tõttu. Isikud said valimisse valitud enda tuvusringkonnast. Küsimuse esitamine ja sellele vastamine toimus internetivahendusel ja see saadeti 20 inimesele, kellest 10 olid naised ja 10 mehed ja mitte keegi neist pole omavahel suhtes. VASTAJATE JAGUNEMINE VANUSE JÄRGI Vastajad oli vanuses 26-36. Meessoost vastajate jagunemine vanuse järgi 4 3
toidukaupade ostmisse e--keskkondadest. Küsimustikus käsitletud probleemseteks teemavaldkondadeks olid: aeg, privaatsus, turvalisus, kasulikkus, oodatav nauding, kasutusmugavus, reaalne kasu, üldine ostukogemus, üldine suhtumine terviklikku tegevusse. Küsimustele koguti vastuseid 7-pallisel Likerti skaalal, kus 1 tähistas täielikku mittenõustumist ning 7 täielikku nõustumist. Uuringus kasutati vastajate selekteerimiseks mugavusvalimit. Laiali jagati 400 küsimustikku - 200 saadeti välja e-maili teel ning ülejäänud 200 jagati laiali Penangis asuvas kaubanduskeskuses. Kogu valimist saadi tagasi 297 küsimustikku, mida analüüsiti uuringu tarbeks. Uuringus osalenute demograafiline profiil selgitas välja, et rohkem kui pooltel (55,9%) puudus varasem kogemus osta toidukaupu e-keskkonnast. Sooliselt jagunesid 68% uuringule vastajatest naisteks ning 32% meesteks
söömishäirega ka mõni muu psühhiaatriline haigus nagu depressioon või ärevushäire. Kui vajalik, siis määravad psühhiaatrid mõne ravimi, mis leevendab söömishäire sümtpomaatikat või ravib kaasuvat psühhiaatrilist haigust. Söömishäirete puhul kasutatakse sagedamini antidepressante (Söömishäirete põhjused). 4. Valim ja metoodika 4.1 Valim 11 Käesolevas töös kasutati mugavusvalimit, sest uurimustöö oli kursusetöö uurimustöö alustes. Valiku aluseks oli käesolva õppeaasta G1A õpilaste hoiak tervislikust toitumisest ja hommikusöögi tähtsusest. Valimisse kuulus 15 noormeest ja 15 neidu Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilast. 4.2 Instrumendid Töö eesmärkide täitmiseks koostati küsimustik, et selgitada välja Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste teadmised hommikusöögi tähtsusest ja tervislikust toitumisest. Küsimustikus oli
Esimene osa küsimustikust tuli täita enne kehalise tundi. Teise osa küsimused olid vastamiseks peale kehalise kasvatuse tundi. Kõik küsimused olid kinnised, valikvastustega küsimused. Skaala küsimusi oli kolm. Kinnised küsimused said valitud seetõttu, et hiljem oleks tulemusi lihtsam analüüsida. Valimi moodustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi 27 tüdrukut. Reaalselt vastas küsitlusele 24 tüdrukut. Uurimistöös kasutati mugavusvalimit: valimiks valiti oma klassi tüdrukud, kellelt oli kõige lihtsam uurimistöö jaoks vastuseid saada. Küsitlus viidi läbi 2015. aasta 25. veebruari kehalise kasvatuse tunni eel ja järel. Andmeid analüüsiti andmetöötlusprogrammiga Excel. Tulemused esitati tulp-, sektordiagrammidena. 12 3. Tulemused ja analüüs Küsitlus viidi läbi 2015. aasta 25. veebruari kehalise tunni eel ja järel. Küsitlus oli
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool saamiseks pilootuurimuses. Üsna sage on mugavusvalimi rakendamine koos kihtvalimi või mitmeastmelise valimiga (tabel 6). Tabel 6 Näide mugavusvalimi kombineerimisest teiste meetoditega Rikka (2010, lk 14) uuris loodusteaduste õpetajate poolt väärtustatud toetussüsteemi uurimuslike tööde läbiviimiseks. Kasutati kihtvalimit ja kihi piires mugavusvalimit. Eesti koolid jaotati 2009. aasta riigieksamite keskmiste tulemuste alusel kolme kihti: I kihti moodustasid koolid edetabeli esimesest kolmandikust (174), II kihi moodustasid teise kolmandiku (75149) ning III kihi moodustasid kolmanda kolmandiku koolid (150223). Mugavusvaliku Mugavusvalimi põhimõttel valiti kihtidest õpetajaid, kelle kontaktid olid internetis
millised on nende probleemid ja kitsaskohad. Tulemuse saavutamiseks viisin esmalt läbi Stroomi ranna vaatluse. Vaatlus toimus poolstruktueeritult ja avatud jäädvustusena. Eesmärgiga välja selgitada ja fikseerida millises seisukorras on rannahoone võimekus liikumispuuetega inimeste teenindamisel, milline on infrastruktuur ja millises seisukorras on laudisteed. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Järgnevalt viisin läbi kolm intervjuud. Nende kohta koostasin transkriptsiooni ja olulised mõtted tõin välja analüüsis. Toetudes tehtud uurimustööle, teeb autor järgmised ettepanekud olukorra parandamiseks: