radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi)! Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust. ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.lepraevaid 47,5%). GC hulk varieerub 67%-25%. Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid) Bakteriofaag X174 genoom: Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E. coli sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid.
Mõned mulla bakterite kindlaks õhulämmastikku, teha see kättesaadavaks taimedele me süüa. Mõned seened kasvavad symbiotically koos taime juured, suurendades nende riikide võimet saada toitu ja niiskus mullas. Teised seened on ise üsna maitsev. Bakterid ja protists kes elavad meie sooltes meid saada toitumise toidust. Mikroorganismid on saanud ka tähtsust vahendite teadusmaailma. Kuna enamik on lihtsad kasutusiga ja võib paljundada kiiresti, nad ideaalne mudelorganismide. Teemad nagu geneetika, et on raske uurida suuremate organismide tõttu aega ja vähendada kulutusi, tõsta neid saab kergesti uuritud mikroorganismide elavad Petri nõud miljardeid. Nagu geeniteraapia omandab tähtsuse uurimiseks ja raviks, iseloomustada viiruste, mida võib kasutada transpordi geenid on üheks prioriteediks Mõned teadlased. Üldiselt mikroorganismid on mõned kõige olulisem elusolendite. Nende rollid on tootjad ja ringlusse muudab need oluliseks enamikus ökosüsteemides
Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon)
Hulkraksed loomad o Varbuss (vähe rakke – apoptoosi uurminie) , äädikakärbes (embrüo areng, pärilikkuse tunnuste pärandumine) o Sebrakala (odav, hulkrakne, võimalikud geneetilised katsed, kerge embrüaalset arengut jälgida), hiir, rott Mudelorganisme kasutatakse: Eetilised põhjused – me ei tee katseid liigikaaslastega Majanduslikud põhjused – mudelorganismide kasutus ei tohi olla kallis Ajaloolised põhjused –mõni mudelorganism on osutunud domineerivaks Evolutsioonilised põhjused – mudelorganismid peaksid adekvaatselt peegeldama võimalikult paljude sugulasrühmade omadusi. Biomeditsiinilised – peegeldaksid erinevaid haiguseid ja nende tekkemehannisme. 23. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Kromosoom – eukarüootse raku tuuma element, mis koosneb ühest pikast kokkupakitud DNA
Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust, ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.leprae vaid 47,5%), GC hulk varieerub 67%-25%, Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus. Geeniproduktide funktsionaalsed grupid: energiametabolismiga seotud, transportvalgud, valgusünteesiga seotud, rakuliste protsessidega seotud, regulatoorse funktsiooniga, rakukest, DNA metabolismiga seotud jne. 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid). Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E.coli (soolekepike) genoom: Sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Keskmine distants geenide vahel 118 bp
närvisüsteem (aju, närvid). Mesoderm on embrüo keskmine kiht, asub ektodermi ja endodermi vahel. Sellest arenevad veri, süda, neerud, gonaadid, luud, lihased ja ühendavad koed. Endoderm on kõige sisemine kiht. Sellest arenevad seedeelundkonna epiteel ja ta osaleb ka organite moodustamises (sh kopsud). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Invaginatsioon ehk sissesopistumine: rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluse rakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ning moodustavad ürgsoole ehk arhenteroni. Nt merisiiliku arhenteroni teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel, amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invaginatsioonil. Involutsioon ehk sisserullumine: rakkude sisserullumine blastulasse mööda välimiste rakkude sisepinda
o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus tulevased mesodermi ja endodermi rakud liiguvad tulevase ektodermi alla o 1. involutsioon - rakkude sisserullumine, rakud roomavad välimiste rakkude sisepinda mööda blastula õõnsusesse o 2. ingressioon - sisseastumine, üksikud epiteeli rakud muutuvad vabalt migreeruvatest mesenhümaalseteks rakkudeks o 3
annaabi.ee 
