reaktori võimsust kasvatama, tõstes osa reaktori kontrollvardaid käsitsijuhtimisega reaktorist välja. Ø Kell 1:05 öösel lülitasid operaatorid katse jätkamiseks sisse täiendavad veepumbad ning suurendasid vee voolu reaktoris rohkem kui ohutusnõuded lubavad. Ø Veevool ületas ohutuspiiri kell 1:19 öösel ja kuna ka vesi neelab neutroneid, siis reaktori võimsus kahanes veelgi. Ø Katastroofijärgsete mudelarvutuste ja katsetega selgus, et reaktoril oli sellel võimsustasemel väga kõrge positiivne veeaurureaktiivsus. Saatuslik eksperiment Ø Kell 1:23:04 alustasid reaktori operaatorid plaanitud eksperimenti. Ø Reaktori ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud ja tundub, et keegi reaktorirühmast ei olnud ohust teadlik. Ø Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe135 isotoobid põlema kiiremini kui I135 isotoobid lagunesid, mis
2.3. Kontaktseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire kiire arengu ajal kaldutakse selle võimalusi sageli ülehindama. Paljude keskkonnaseisundi tähtsate parameetrite kohta ei saa siiski (veel?) kaugseire meetoditega usaldusväärset informatsiooni või ei ole see alati kättesaadav. Näiteks pilved ei võimalda mõõta otsekiirgust. Siis jääb palju teavet aluspinna kohta saamata. See puudutab eriti tõsiselt meteoroloogia vajadusi, sest mudelarvutuste käigushoidmiseks on vaja algandmeid iga kolme kuni kuue tunni tagant. Infrapunase kiirguse neeldumise tõttu pilvedes jääb saamata teave aluspinna temperatuuri kohta. Pilvede taha ei näe aluspinna albeedot, mille kaudu saab määrata näiteks lume ja jää olemasolu ja merepinna kohal tuule kiirust (lainevahu järgi). Arvestades, et Eestis on näiteks detsembris otsest päikesepaistet keskmiselt vaid umbes 10% võimalikust ehk
ning saadetakse ühe kuu keskmise proovina laboritesse analüüsiks. Eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Saadud tulemuste alusel on võimalik hinnata õhusaaste mõju taimede saagikusele ja mullaviljakusele, ning seost teiste ökosüsteemides asetleidvate muutustega. · Milleks vajatakse seiresüsteemis saasteainete mõõtmisi välisõhus ja sademetes? o Mudelarvutuste sisendiks o Vaatlusridade andmebaasi jaoks · Millised on esindusala kriteeriumid vastavat tüüpi seirejaamadele? o Linnafoonijaam üks iga 250 000 elaniku kohta o EMEP õhu- ja sademeseirejaam üks iga 50 000 km 2 kohta · Mida on mõtet modelleerida ja mõõta kui on huvi ajendatud sademete leelistumisest? o Kaltsiumkarbonaat sademetes o Magneesiumoksiid tahkete osakestena õhus o Lämmastikdioksiid õhus
kahanes veelgi. Sellele reageeris võimsuse automaatregulaator ja viis reaktorist täiendavalt kontrollvardaid välja. See tekitas eriti ohtliku olukorra: enamus kontrollvarrastest eemaldati ja ainus, mis kontrollis reaktsiooni, olid reaktsiooni käigus tekkivad Xe-135 isotoobid. Reaktori reaktiivsuse varu hinnang osutus valeks, sest operaatorid ei teadnud, et RBMK reaktori veeauru-reaktiivsus on reaktori väikesel võimsusel nii suur, kui see oli. Katastroofijärgsete mudelarvutuste ja katsetega selgus, et reaktoril oli sellel võimsustasemel väga kõrge positiivne veeauru-reaktiivsus. Saatuslik eksperiment Kell 1:23:04 alustasid reaktori operaatorid plaanitud eksperimenti. Reaktori ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud ja tundub, et keegi reaktori-rühmast ei olnud ohust teadlik. Turbiine käitav aur lülitati välja ja käivitati veepumpade diiselgeneraatorid, mis saavutasid vajaliku pöörlemiskiiruse kell 1:23:43. Turbiinide
Niisiis on õhu temperatuur oluline näitaja selle kohta, kui hästi saasteained õhus hajuvad. Isegi kui mõõtmisi ei ole mitmel kõrgusel, annab järsk temperatuuri langus öösel tunnistust stabiilsest kihist maapinna lähedal ja seega võimalikust maapinnalähedase saaste kuhjumisest. Mõistmaks antud koha mikrokliimat ja saasteainete hajumise iseärasusi on temperatuuri mõõtmine kohapeal oluline. Kui võrrelda meteoroloogilise vaatlusvõrgu jaamade andmeid meteomastide ja mudelarvutuste andmetega, on võimalik täpsustada hajumistingimusi, mida nende andmete alusel määratletakse. Lisaks sõltuvad mitmed heitmed otseselt välisõhu temperatuurist: kütmist, mille käigus eralduvad tahm, SO 2 ja lämmastikoksiidid, on külmema ilmaga rohkem, bioloogilist lagundamist (NH 3) aga vähem. (Nirgi, 2001; T. Kaasik, 1990) 3. Eesti õhuseire 3.1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus Välisõhu seire erinevaid aspekte Eestis teostavad Eesti Keskkonnauuringute Keskus
(Kasvuhoonegaasi heitmete allikad) (Maa kiirgusenergia bilanns) (Vee ringkäik Vaikse ookeani troopilises piirkonnas normaalsel aastal.) - 64 - KÕIGE TÕENÄOLISEMAD TEMPERATUURI JA SADEMETE MUUTUSED EESTIS AASTAKS 2035 võrreldes perioodi 1961-1990 keskmisega mudelarvutuste põhjal . Temperatuuri tõus(C) Sademete hulga kasv(%) Talv 1,2 5,8 Kevad 1,0 4,7 Suvi 0,8 5,8 Sügis 1,0 5,6 (Kõige tõenäolisemad temperatuuri ja sademete muutused eestis aastaks 2035) (Joonis 1. Kliimamuutuste regionaalne mõju )
gravitatsiooniline tõmbejõud. Kuna Universum oli veel väga ebastabiilne, tekkisid erineva tihedusega aine piirkonnad. Mismoodi see toimus, ei tea keegi täpselt ja seda uuritakse mudelite abil, kasutades maailma võimsamaid arvuteid. Tulemused näitavad, et võis tekkida iseloomulik võrgustik, millele ruumis vastab käsna või kärge meenutav struktuur. Tänapäevased vaatlused näitavad, et galaktikate paigutus Universumis meenutab samuti võrgustikku. See viitab mudelarvutuste aluseks oleva arengustsenaariumi tõepärale. Arvutused näitavad ka, et Universumi stabiilsuse tagamiseks peab seal olema ka nn. varjatud massi, mida pole näha ja nn. tumedat energiat. Mis on nende mõistete taga, pole veel teada. Tekkinud tähed moodustasid täheparvi ehk galaktikaid. Neid on tänaseks avastatud üle saja miljoni ja mis ikka veel eemalduvad üksteisest. Seda tõendab fakt, et valdaval enamikul galaktikatest, mille kiirgusspektreid on pildistatud, on spektrijooned nihkunud
annaabi.ee 
