muudelt esemetelt. Tähelepanuväärne on see, et lehe alapoolele kudemiseks pöörab mudamaim enda kõhu ülespidi ja libistab end mööda lehepinda. Pärast kudemist ujub emaskala minema, isane jääb aga viljastatud marja juurde valvesse. Aeg-ajalt määrib ta marja üle oma keha katva limaga, mis kaitseb marja bakterite ja hallituse eest. Vastsed kooruvad 5...6 päeva pärast. Et mudamaim on pisike kala, siis pole ka ta eluiga pikk - see ulatub kõigest 4 aastani. Inimesed mudamaimu eriti ei hinda. Ta on teiste kalade toidukonkurent, haiguste kandja ja marja hävitaja. Teda kasutatakse peamiselt söödakalana. Looduses on mudamaim toiduks paljudele röövkaladele ja veelindudele. Looduskaitse alla ei kuulu.
7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti saartel (saartel) 9. Millisele substraadile koevad tavaliselt siiglased ja lõhilased? V: kividele, kruusasele põhjale 10. Miks ei saa põhjaõngega püüda rääbist ja suuresilmalise nakkevõrguga mudamaimu? V: rääbist- peab mõrra või võrguga püüdma; mudamaim on lihtsalt liiga väike, ujub läbi, igal kalal on oma püügiviis ja vahend 11. Millest sõltub kalastiku liigirikkus meie veekogudes?(X) aga särje arvukus?(o) V: Haugi arvukusest, kalastajate hulgast O, sõltub eelkõige pindalast X 12. Millises Eesti osas asuvad põhilised kohajärved? V: Võrumaa, Vooremaa, Kagu-Eesti, Valgamaa 13. Kes neist on röövkalad? V: haug, säga, mõõkkala, ahven, koha, lõhe 14
Peipsi on üks kalarikkamaid järvi terves Euroopas. E. Pihu andmeil esineb Peipsis juba 36 kalaliiki 40est. Põhilised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, latikas (kasvab kuni 5,5 kg raskuseks), kiisk, särg, luts, peipsi siig; vähem leidub linaskit, koha, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rünti. säga, tirba, roosärge, harjust. Juhuslikult on püükides ojasilmu, lepamaimu, võldast, mudamaimu, vingerjat jt. Nende toiduks on peamiselt taimed ja selgrootud. Peamiselt loomhõljumist toitub rääbis, kes rohkem avaveevööndisse hoiavad. Röövkaladest, elutsevad seal haug ja ahven. Haug on väga ablas röövkala: peale kalade sööb ta isegi konni, veelindude poegi ja mügrisid ega põlga ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda. Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad.
· 500 2900 g peipsi siig, tuulehaug, koger, lest, särg, räim, vimb. · 3 kg 10 kg forell, linask, ahven, angerjas, säinas · Üle 10 kg võivad kaaluda lõhe, koha, tursk, latikas, luts, siig, haug, säga, tuur. Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur. II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk. Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu. Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura. Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba. Kalade ehitus üldiselt SISEEHITUS 1 Luukalade toese peamine osa on selgroog, mis ulatub piki kogu keha peast
õigem liigitada tugevalt modifitseeritud järvede hulka. Veetaseme reguleerimisele lisaks on kahel suvel järve laiemas osas hävitatud taimestikku, mis mõjutab uuritavaid näitajaid ja klassifitseerimisel saadavaid tulemusi.[11] Järve kalastik on liigirikas. Kalastiku sagedasemaid esindajaid on särg ja ahven, tavalised on roosärg, haug ja latikas. Leiduvat linaskit, kokre, kiiska, rünti, mudamaimu, vingerjat ja angerjat, võib olla ka nurgu. Latika-haugi järvena on tal teatud kalamajanduslik tähtsus. 3.1Kalaretsept Praetud ahven KOOSTISAINED: o Terve ahven o oliiviõli praadimise jaoks o 300ml piima o veidi maisijahu o peotäis värsket peterselli o soola ja pipart ETTEVALMISTUS: Puhasta kala sisikonnast ja pühi ta seest-väljast majapidamispaberiga puhtaks. Seejärel aseta
mai Roosärg 23. mai Koger 1. juuni Nurg 8. juuni Viidikas 14 juuni Üldse on vanajõgedes püütud 25 liiki kalu, peale nimetatute veel angerjat, koha, tõugjat, kiiska, teibi, lepamaimu, mudamaimu, tippviidikat, luukaritsat, rünti, võldast, vingerjat ja hinku. Neist, paljudele tundmatutest kaladest on tõugjas praegu Eestis looduskaitse all. Euroopa Liidule valmistab erilist muret ka võldase, vingerja ja hingu elujärg, tõenäoliselt tuleb varsti neidki kaitsma hakata. Vanajõgedes võib kohati tekkida olukord, kus nad kaotavad ühenduse Emajõega ja kalad jäävad ummuksisse. Et seda ei juhtuks, on vanajõgede otsi korduvalt süvendatud. Viimati tehti seda aastail 19591960
Seal levib peamiselt roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Surve Harku järve läänekalda niitudele ja põõsastikele on väiksem, kuid seal on ohuks arendustegevus (elamuehitus) Harku vallas. Kolmanda piirkonnana saab eristada segametsa ala Vana-Rannamõisa maantee ja Pikaliiva elamurajooni vahel. 3.6 Loomastik Harku järv on ka hea kalapüügikoht.Üsna hea kalajärv, kus domineerib latikas ja leidub särge, ahvenat, haugi, linaskit, kiiska, mudamaimu, angerjat jt. kalu. Tiskre oja rohekoridoris on lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike- kirjurähni.