Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mudalaviin" - 7 õppematerjali

mudalaviin – tuha, vihma ja laava segu, mis tungis tänavaile, tõusis, kasvas, ning lõpuks mattis kogu linna.
Saint-Helens Vulkaan
14
docx

Saint-Helens Vulkaan

Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mail kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600-ruutkilomeetri suurusel maa-alal, orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas põhjanõlva paigast lahti. Järgnes plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Looduskatastroofid
13
doc

Looduskatastroofid

orgu, kiskus endaga kaasa kaheksa küla ja poole Ranrahirca väikelinnast ning surmas 4000 inimest. Aasta pärast, toimus uus maavärin. Huascarani nõlvast eraldus umbes 50 miljonit kuupmeetrit kivimeid. Samal ajal kukkus alla tohutu jäälahmakas, mis hõõrdumisel tekkiva soojuse tõttu osaliselt üles sulas, moodustades mudast ning hiiglaslikest jää- ja kivilahmakatest tormilise mägijõe. Laviin sööstis kiirusega 240- 320 km/h. Kolme minuti jooksul mattis mudalaviin enda alla 18 000 inimest. Alles mitme päeva pärast said peruulased teada, kui kohutav õnnetus oli nende maad tabanud. 75 000 km2 suurusel alal hukkus rohkem kui 50 000 inimest, 200 000 ehitist purunes ja 800 000 inimest jäi peavarjuta. -4- Üleujutused Üleujutus on nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
Saint Helens
9
doc

Saint Helens

Helensi põhjanõlv paisuma ja lõpuks tekkis ,,muhk" mõõtudega 800x1600 m. Polnud vähimatki kahtlust, et mäenõlva surus kummi vulkaani sisemusest ülespoole kerkiv magma. ,,Muhk" kasvas päevas poolteist meetrit. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600-ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas ebastabiilseks muutunud põhjanõlva paigast lahti. Järgnes kohutav plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m, Liustikujääst ja purunenud kivimitest koosnev laviin paiskus orgu kiirusega kuni 290km/h. Osa laviinist sööstis Sprit Lake´i, põhimass aga North Fork Toutle Riveri orgu. Varing kergitas Sprit Lake´i põhja 90 m

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
Mount Saint Helens
9
doc

Mount Saint Helens

tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600- ruutkilomeetri suurusel maa-alal, orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas põhjanõlva paigast lahti. Järgnes plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka.

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
Loodus kui iseenda reostaja
8
doc

Loodus kui iseenda reostaja

Keemilistel ühenditel on mõju kliimale kui ka üksikliigile nii füüsilisel kui vaimsel tasandil (Karro, 2005) 4 3.1. Vulkaaniline saaste Suurimad häirivused vulkaanipurske tagajärjed avalduvad kliima muutumises väljapaisatud gaaaside tõttu. Samuti tuha hulgas, mis purske lähiümbruses kõik rohelised lehed katab ning seega fotosünteesimist takistab. Vulkaanilise tuha ühinemisel veega moodustub mudalaviin, mis mööda mäekülge alla voolates matab ja lämmatab kõik elusa ning samuti häirib ellujäänud organismide elutegevust (Perry, 1997) Vulkaanipurske tagajärjel on üsnagi haruldane nähtus tekkiv lõõmpilv. See sööstab suure kiirusega mööda mäenõlva alla hävitades kõik, mis teele ette jääb. Taoline ajalooline juhtum leidis aset 1902 aastal Saint-Pierre´i linnas, kus lõõmpilv kogu linna tuhaks põletas ning 30 000 inimest surmas (Rast, 1988).

Ökoloogia → Ökoloogia
10 allalaadimist
C W Ceram-Jumalad-hauakambrid-õpetlased
3
docx

C.W.Ceram, Jumalad, hauakambrid, õpetlased

W.Ceram. Raamat koosneb viiest raamatust: ,,Raidkujude Raamat", ,,Püramiidide raamat", ,,Tornide raamat", ,,Treppide Raamat", ,,Raamatud, mida ei saa veel kirjutada". Enamus nendest koosnesid veel omakorda äärmiselt paljudest peatükkidest, kus oli palju ajaloolisi sündmusi. I ,,Raidkujude raamat" 79. aasta 24. august ärkas Vesuuv ning mattis tolmu ning tuha alla kaks linna ­ Herculaneumi ning Pompeii. Linnad hukkusid erinevalt. Herculaneumi peale veeres mudalaviin ­ tuha, vihma ja laava segu, mis tungis tänavaile, tõusis, kasvas, ning lõpuks mattis kogu linna. Kes jäi natukenegi põgenemisega hiljaks, hukkus. Pompeiiga oli aga lugu teisiti. Seal oli pääsemiseks ainult üks võimalus ­ põgeneda. Kõigepealt tuli peene tuhavihm. Seejärel langesid lapillid, ning peale neid mitmekilogrammised pimsskivitükid. Neljakümne kaheksa tunni pärast oli jälle päike väljas. Pompeiid ning

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

vulkaanipurske au, kuid kindlasti pole see nii Maa ajaloos. Tambora ei kuulu niiöelda supervulkaanide hulka, millised paiskavad tegutsema asudes atmosfääri sellised koguses tuhka ja vulkaanilisi gaase, et sel on Maa kliimale väga suur ja pikaaegne mõju.(8) St. Helensi katastroof toimus 1980. aastal 18. mail kell 8:32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum löökaine hävitas metsa 600 km2 suurusel maa-alal. Orgu söötis tohutu mudalaviin. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windy Ridge’i elanikud hukkusid kõik. Teadlased on välja arvutanud, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadine löökaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Vulkaanipurse nõudis ühekokku 57 ohvrit. Tänu geoloogide õigeaegsetele hoiatustele ähvardava ohu eest ning ametivõimude rajatud keeletsoonidele suudeti ära hoida halvimat

Geograafia → Geoloogia
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun