Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see lülitatakse sisse sümpaatiast. On väidetud, et 20% inimestest meeldib meile, meie meeldime 20%-le; 60% inimestest jätab meid ükskõikseks; 20% inimesi ei meeldi meile ning meie ei meeldi 20%-le inimestest. Seega on vastastikku meeldimise tõenäosus vaid 0,2 x 0,2 = 0,04 ehk 4%. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. Kindlasti oleme olnud olukorras, kus on tuntav partneri ebasümpaatia meie suhtes. Ka sellises situatsioonis on vaja jõuda tulemuseni, kus vajalik info saab edastatud ja partneri poolt vastu võetud. Suhtlemine algab sellest, et inimesed on valmis suhtlema s.t partnerite suhtlemisvalmidusest, kus me keskendame oma tähelepanu suhtluspartnerile,
inglise ja prantsuse keelt. Ta luges palju maailmakirjandust (Goethe koguteosed). Tammsaare kuulas ka reaalteaduste loenguid.(matemaatika, füüsika) Tammsaare loomingus tähendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt üle psühholoogilisele impressionismile. (suund enam psühholoogilisele kujutlemisele-näiteks, jutustused „Raha-auk”, „Uurimisel”) Ka kujutab Tammsaare nn üliõpilasnovelle- noorte haritlaste sümpaatia ja armusuhted. 1911.aasta kevadel lahkub Tammsaare ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu ja elab suurema osa ajast metsavahist venna juures Koitjärvel(Harjumaal, põhimõtteliselt Aegviidu kandis), viibides arstide tungival soovitusel vahepeal Kaukaaias(mis oli tema ainuke välisreis). Kopsuhaigusest ta paranes, kuid siis tuli tal raske maooperatsioon, nii et tervenemisele kulus tal aastaid. Haiguse ajal kujutas Tammsaare „kergemaid” asju-esseid, tõlkis palju
tema enesehinnangut ning tegi ta enese silmis täiesti väärtusetuks. Kuna ta oli endast väga halval arvamusel, ei suutnud ta vastu võtta hea ja puhta inimese Lev Mõskini abieluettepanekut, mis oleks ta surmast päästnud ning kindlasti pikemas perspektiivis ka ta enesehinnangut parandanud. Missugused asjaolud määravad Mõskini traagika? Mõskini traagika seisneb tema headuses ja suutmatuses inimestes halba näha. Võrdle Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kummale kuulub autori sümpaatia? Miks? Nastasja Filippovna ja Aglaja Jepatsina olid küllaltki ühtemoodi inimesed. Mõlemad olid erakordselt ilusad, tundlikud, armastust otsivad ning keeruka ja raske iseloomuga naisterahvad. Mõlemad kritiseerisid ja solvasid inimesi tahtlikult. Kuid neil oli ka erinevusi. Nastasja oli enesehävituslik ja madala enesehinnanguga. Ta keelas enesele ära kõik hea, kuna pidas end patuseks ja langenuks. Aglaja tegi elus vigu, kuid proovis neid vigu ka parandada.
laialt levinud Järeldus alkoholi liigtarbija, kes alati paneb kinni turvarihmad, ülehindab joodikute arvu (väärkonsensus) ja alahindab inimeste arvu, kes panevad turvarihma kinni (väärunikaalsus). Veel enese suhtes heatahtlikke hinnanguid: ·Mida heatahtlikumalt suhtume enda o madustesse (vai msed v õi m ed, püsivus, huumoritaju), seda ena m kasutame seda o madust teistele hinnangu and misel. ·Kui m eil on sü mpaatia teiste suhtes, siis kaldu me arvama, et teised suhtuvad m eisse h ästi. ·Kui test või horoskoop esitab m eile m e eldivat infot, siis kaldu me seda usku ma ja hindame positiivselt nii testi kui teisi fakte, mis viitavad selle valiidsusele. ·Hinnates ini mesi foto põhjal o mistame m e eldivatele nägudele m eile m e eldivad iseloo mujooned, kuid lisaks o mistame ka endale m e eldivate ini meste o madused ja v äldi m e eba m e eldivate ini meste o madusi.
negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakulise regulatsiooni tõttu vabaneme vajadusest uute olukordade või asjade inimestega kokku puutudes neid hindama asuda ja põhjalikult järele mütelda, kuidas oleks ostarbekas antud juhul käituda. Sellega tagavad hoiakud käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Iga hoiaku teadvustatuse aste,pusivus ning oskaal käitumise regulatsioonis on isegune. Hoiak määratleb enamaste üldse eelistuse, sü´mpaatia, lähenemise või eemaldumise soovi, konktreetseks motiiviks kujunemiseks peab sellest saamsa kavastus. Unistus Unistuste osa motivatsioonis on vastuoluline, ühest küljest on unelemine tahtejõuetu ja teovõimetu inimese põgenemine kalgist tõelisust soovkujutluste riiki. Teiselt poolt võivad unistustest lahtuvad kujutlused ja kavatsused virgutada loomevõimet ning anda järgitud eesmärkide realiseerimisele töiendava tõukejõu. Mainekas sotsiaalpsühholoog T
annaabi.ee 
