Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike lapse teistmoodi). Lapse mõtlemise arengu etapid: 1. Sensomotoorne etapp (0-2a.) laps peab oma meeltele saama piisavalt erinevaid ärritajaid, ka motoorikale peab küllaldaselt võimalusi saama, et maailmaga rohkem tutvuda, avastada; see paneb aluse hilisemale arengule (nt. kui laps ei ole saanud piisavalt ringi liikuda, siis ka vaimne areng aeglustub) 2. Operatsioonide eelne etapp (2-7a.) kõne ja keele areng, laps hakkab kasutama fantaasiat ja omi seoseid 3. Konkreetoperatsioonide etapp (7-11a.) areneb piltlik mõtlemine, hakkab mõistma loogilisi seoseid ja suhteid, kasutama üldmõisteid 4
Metabotroopne retseptor, millel on kaks alatüüpi CB1 ja CB2. Endogeensed ligandid on anandamiid jt. ained. Kannabinoidide retseptor Seotud Gi-proteiiniga. Aktivatsioon pärsib otseselt voltaazh-tundlikke Na+- ja Ca2+- kanaleid ning adenülaadi tsüklaasi pärssimise kaudu ka K+-kanaleid. Närviülekanne pärsitakse. CB1 retseptor Hippokampuses, ajukoores, basaalsetes ganglionides, tserebellumis ja seljaajus. Seostatakse toimega mälule, teadvusele ning motoorikale. CB2 retseptor Laialt levinud perifeerses närvisüsteemis, seotud immuun- süsteemiga. Marihuaana toimed Toimed ilmuvad 7-8 minuti jooksul, saavutavad maksimumi 30 minuti pärast ja vältavad 2-3 tundi. Normaalsena tunneb tarvitaja end 3-6 tunni pärast. Marihuaana toimed Kognitiivsete funktsioonide, tajude, reaktsiooniaja, koordinatsiooni, õppimise ja mälu häired. Esimene staadium jutukus, aktiivsus, somaatilised nähud (silmavalgete punetus,
aga võib olla nii nõrk, et igale impulsile ei järgne kokkutõmmet. Motoorse rahu korral ei järgne impulsile üldse kokkutõmmet. Korrapäratu motoorika korral järgnevad ka impulssidele kokkuõtmbed, kuid on ka nõrku impulsse, millele kokkutõmbeid ei järgne. Korrapärase motoorika faasis järgneb igale impulsile kokkutõmme. Migreeruvat müoelektrilist kompleksi reguleerib hormoon motiliin ja sellele lähedane aine ghreliin, mis avastati alles 1999. Motiliinil on põhitoime motoorikale, ghreliinil mõju aga toitekäitumisele. Motiliin toimib teatud parasümpaatilise fooni taustal. Kui inimene sööb kasvõi lühiajaliselt interdigestiivses perioodis, siis sõltumata faasist, MMK kohe katkeb. Söömise ajal, digestiivses faasis esinevad järmised liigutused: Rütmiline segmentatsioon: lähedaste soolesegmentide ringlihased tõmbuvad kokku ja küümus liigutatakse kahele poole. Tomub küümuse segamine.
Mehaaniline töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed. Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks
Mehaaniline töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed.Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks.
annaabi.ee 
