...................................... 11 3.6.1 Juss Laanso saavutused:.......................................................................11 3.6.2 Mati Tagapere saavutused:....................................................................11 3.6.3 Elmet Varblase saavutused:..................................................................11 3.7 Vigastused................................................................................................... 11 3.8 Seotus motokrossiga tänapäeval................................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................. 13 Kasutatud Materjal............................................................................................... 14 Lisad..................................................................................................................... 15 Lisa 1 Küsitlus...................................
Neljakümnendate aastate lõpul hakati motospordiga tegelema ka mujal Eestis: Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus. Eriti tublid ja huvitatud krossist olid viljandlased kes rajasid Männimääle motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. Üks parimaid ja suurimaid võite oli Eestile see, kui aastal 1956 saavutasid Eesti naisvõidusõitjad Leningradis kolmikvõidu. Eesti motojuhid otsustasid aastal 1957, et soovivad motokrossiga tegelemise võimalusi laiendada. Lõpuks jõuti ühisele nõule, et parimad tingimused krossi harrastamised on maarajoonides. Sel aastal asustati ka Abjas esimene maaspordiühingu motoklubi ,,Jõud". Nõukogude Liidus pandi alus üleliidulistele meistrivõistlustele söeraja-, jääraja- ja hipodroomisõidus. Eestis hakati taaskord korraldama suviseid meistrivõistlusi, mis toimuvad veel tänapäevalgi. Kuuekümnendatel aastatel kujunesid Eestimaal keskseimaks ürituseks
eesmärke silme ees ja tean alati mille nimel pingutada. Üks asi veel mida hommikuti teen on see, et ma kordan ise endale ’’ Ma meeldin endale’’ ja ’’ Täna juhtub minuga midagi erilist’’ kusjuures siiamaani on kõik see vett pidanud. Loetlen mõned endale seatud eesmärgid: 1. Lõpetada edukalt esimene kooliaasta. 2. Arendada oma füüsilist vormi. 3. Elada tervislike eluviise järgides 4. Leida suveks tasuv ja meeldiv töökoht. 5. Alustan suvel motokrossiga. Olen seadnud endale ka pikaajalisi eesmärke, näiteks maja mereääres. Oskan väga selgelt silme ees visualiseerida millised minu unistused on ja mille nimel olen valmis pingutama. Oluline on ka seada paika enda prioriteedid. Minu hetke suurimaks prioriteediks on näiteks lõpetada edukalt ülikool ja leida suveks tasuv ja meeldiv töökoht. Prioriteediks on ka kodutööde õigel ajal esitamine ja nende tegemine. Mina sean endale prioriteete lähtudes
Kohtla-Järve linna ruumilise struktuuri olemus kaasajal ja iseloomulikud alampiirkonnad Kohtla-Järve jaotatakse peamiselt neljaks osaks, Outokumpu, vanalinn ja põhja rajoon, Käva. Suur osa linna pindalast kuulub erinevatele töösutustele, nagu näiteks VKG, Nitrofert ning tuhamägede alla. Üks tuhamägedest mida nimetatakse sinivooremäeks, kus saab talviti kelgutamas, suusatamas ja lumelauaga sõitmas käia ning soojematel aegadel saab käia seal motokrossiga tegelemas. Linna keskele virula väljak, mida kohalikud kutsuvad „pobeda” väljakuks. Suur osa elurajoone auvad linna ida pooleses ääres, lääne poolne linna osa kuulub rohkem tööstuste alla. Joonis 2. Ruumilise struktuuri olemus kaasajal Rohe ja haljasalad Joonis 3. Kohtla-Järve rohealad Kohtla-Järvel asuv park on hea koht ajaveetmiseks, pargis on ka tiik, milles saab suviti ujumas käia.
karikavõistlustel ja lõpetas etappide kokkuvõttes pronksmedaliga. Järgnesid Nsv Liidu meistritiitlid 1983. aastal meeste 125 ja 1986. aastal 500 cm3 klassis, millele tuli Andres Nsv Liidu rahvaste spartkiaadi võitjaks ning sai pronksmedali 1983. aasta üleliidulistel tehnikaspordialade spartakiaadil. Andres Krestinov on 1981. aastast Nõukogude Liidu meistersportlane. Gert Krestinov Gert Krestinov on sündinud 02.08.1990 Tallinnas. Eesti Krossisõitja. Hakkas motokrossiga tegelema aastal isa Andrese soovitusel. Esimene võistlus oli 1994. Profisõitja karjääriga tegi algust aastal 2002. Saksamaa meistrivõistlustel aastal 2004 sai ta 85cc oli hooaja kokkuvõttes oma klassi meister. 2004 aastal tuli juuniorite maailma-ja euroopameistrivõistlustel 85cc klassis teisele kohale. Kaks aastat hiljem ehk siis 2006 aasta saavutas ta 125cc juuniorite maailma-ja euroopameistrivõistlustel sammuti teise koha
annaabi.ee 
