aja ja kinnitamisega Õppimisstrateegiad õppimise eeldus ja võimalus see saab motiveerituks juhul, kui inimene Watson; Thorndike, Pavlov, Skinner teadvustab ja mõistab iseenda ebatäiust
2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on Eespool kirjeldatud nelja õppija tüüpi vahel valides, hindaksin ma oma oskusi enesejuhitud õppimiseks pigem keskpärasteks (kaasatud õppija), sest vaatamata sellele, et ma suudan iseseisvalt oma õpitegevusi sooritada ning püstitatud eesmärke saavutada, ootan ma õppejõududelt, et nad oleksid minu partneriteks ja kaaslasteks, kes vajadusel mind otsuste tegemisel toetavad. Praegu pean ma ennast veel vähekogenuks, kuid samas motiveerituks õppimiseks ning uue informatsiooni omandamiseks. Tunnen endas suurt tahet teha tööd, mis meeldib ja on ümbritsevale keskkonnale kasulik. Tulen hästi toime kaasõppijatega koos töötades ning see motiveerib mind ka iseseisvalt edasi töötama. Õppejõu nõuanded on olulised just õppimise alguses, õppimise edenedes tulen iseseisvalt paremini toime. 4 3
Klassikaline tingimine, seal õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vehelisi seoseid. Tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt rahuloleva stiimuliga tekib nende vaheline seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma mingit õpitud refleksi. Tingitud reflekside avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov. Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Mis on mälu ?
Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena. 4) Teatud keelemärgi kasutamisega assotsieerub kindel miljöö, keelemärk toob endaga keelevälisest maailmast kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv. 5) Etümoloogiliselt motiveerituks loetakse sõnu, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel motiveeritud (nt paimendama `hoidma; valvama', lojus `loodu, loom', umbrohi (vrdl sks Unkraut).6) Viimasel ajal on hakatud tähelepanu pöörama mittediskrimineerivate motiveeringute, st keelelise diskrimineerimise vältimisele. Nt poliitilise korrektsuse ja neutraalsuse taotlemine sõnade sõda ja rahuoperatsioon (eufemistlik)
Bailey poolt väljatöötatud LAB Profiilid (Language and Behaviour Profile) metoodika sisaldab 14 erinevat kategooriat, mis aitavad juhil mõista, kuidas nende töötajad mõtlevad, end motiveerivad ning mida nad motivatsiooni ja produktiivsuse säilitamiseks ning suurendamiseks vajavad. LAB-Profiilid vaatlevad eraldi töötaja motivatsiooni ja töötamise aspekte: · Motivatsioonisuunad käsitlevad neid aspekte, mida töötaja vajab muutumiseks ning selleks, et jääda motiveerituks. · Töötamise suunad keskenduvad sellele, kuidas töötaja infot töötleb, oma tööd organiseerib ja kuidas tööpingetega toime tuleb. Motiveerimise taktikad: Mõjutamine jäljendamine, soovitamine, veenmine, sundimine, sisendamine Tunnustamine Motiveeriva tagasiside andmine Mõjutamine on protsess teatud tulemuste saavutamiseks või partneri käitumises muutuste esile kutsumiseks. Mõjutamine kui sihipärane tegevus: