Iga projektiga võiks määrata vastutavaks isikuks kellegi uue, kes langetab lõppotsuseid ja esitleb projekti ülemusele. Selleks ajaks, kui vastutavaks isikuks määrataks Jacob, oleks tal juba grupitöö kogemus omandatud ja ka enesekindlust rohkem, et vastu võtta suuremaid otsuseid. Motivaatoriks oleks enesele ja ka grupikaaslastele välja teenitud boonus hea soorituse korral. Kui on rahuldatud hügieenitegurid, on inimene neutraalne. Motivatsioonitegurite poole pealt tuleks talle pakkuda näiteks täienduskoolitusi, et Jacob tunneks end ametialal rohkem pädevana ning see motiveeriks teda võtma suuremat vastutust ja otsuseid langetama. Eelpool mainitud boonussüsteem pakuks saavutusvajaduse rahuldust kõikidele inseneridele, olenemata sellest, kas preemia on rahaline või mitte. Projektide kallal koos töötamine ja teiste ideede kuulmine, samuti regulaarsed koosolekud arendavad töötajaid
suhtes; käib ultimaatumeid nõudmas; lahkub töölt. 10. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. F. Herzbergi Kahe faktori teooria jaguneb hügieeni (või keskkonna)- ja motivatsiooniteguriteks. Hügieenitegurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades, kui ainult nendele teguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Motivatsioonitegurite (saavutused, töö huvitavus/sisukus/vastutusrikkus/tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) olemasolul võib töötaja muutuda rahulolevaks. 11. Milliseid tasusid saab nimetada sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud: iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Nendeks võivad olla saavutamise tunne, enesekiitus, rahulolu tööst, sisemine arenemine, oma staatuse tunnemine. 12. Milliseid tasusid saab nimetada kaudseteks tasudeks
10. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. F. Herzbergi ’Kahe faktori teooria’ koosneb tööga rahulolu teguritest (seotud tööga, nimetatakse motivaatoriteks) ja tööga rahulolematuse teguritest (keskkonnast tulenevad, nimetatakse hügieeni- ehk keskkonnateguriteks). Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Motivatsioonitegurite (saavutused, töö huvitavus või tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) olemasolul võib töötaja muutuda rahulolevaks. 11. Milliseid tasusid saab nimetada sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud: iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Nendeks võivad olla näiteks saavutamise tunne, enesekiitus, rahulolu tööst, sisemine arenemine. 12. Milliseid tasusid saab nimetada välisteks tasudeks? Kuidas jagunevad välised tasud? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Kogu vastanute hulgast 28 inimest märkisid, et palk on nende jaoks kõige motiveerivam tegur. Samas 10 inimest märkisid palga viimasele kohale. Sellele järgnesid rahalised boonused, ametikõrgendus ja avalik kiitus. Vähem motiveerivateks teguriteks peetakse sporditoetusi ja firmaüritusi. Järeldus: Oluliseks peetakse palka, rahalisi boonuseid, ametikõrgendust ja avalikku kiitust, muud firma poolt pakutavad hüved motiveerivad inimesi vähe. Tabel 1 Motivatsioonitegurite pingerida (arvutatud vastuste põhjal) Koht Motivatsioonitegur 1 Palk 2 Rahalised boonused 3 Ametikõrgendus 4 Avalik kiitus 5 Lisa puhkepäevad 6 Täiendkoolitused 7 Töökeskkond 8 Sporditoetused 9 Firmaüritused 2) Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul? Vastanutest 34% ei ole enda palgaga rahul, 13,2% ei ole üldse enda palgaga rahul ja
4.5.3.3 Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 105 4.5.3.4 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 106 4.5.4 Motivatsiooniteooriad 108 4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F.Herzbergi "hügeeni" - ja motivatsioonitegurite (motivaatorite) teooria (kahe 108 teguri teooria) 4.5.4.3 Vroomi ootuste teooria 109 4.5.4.4 McClellandi teooria 109 4.5.4.5 Mc Gregori X- ja Y-teooria 109 4.5.4.6 Inimsuhete teooria 110 4.5
annaabi.ee 
