Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus); Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine (avalik, nähtav) ei ole alati kooskõlas hoiakutega Asch’i katse Milgrami katse Vajadused ja motivatsioon Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-, seksuaal- jms vajadused) B. Turvalisuse vajadused (vältida ohtu) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E
nägema) 3) Sotsiaalsed vajadused 4) Vaimsed (intellektuaalsed) vajadused (mõelda, õppida, olla informeeritud jne) 5) Esteetilised vajadused (kunst, esteetiline ilu jne) Kõrgema taseme vajaduse rahuldamine eeldab madalamate vajaduste minimaalset/piisavat rahuldust. Vajadused toimivad psüühikale ja käitumisele tsükliliselt (pole vaja kogu aeg süüa, suhelda, magada jne). Vajadused aktualiseeruvad teatud aja tagant. Vajaduse aktualiseerumine kutsub esile motivatsiooniseisundi. Motivatsioon vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus Ebaõnnestunud eesmärgipärane tegevus, kui eesmärk jäi saavutamata või tulemus oli halb, kaldub looma negatiivseid seoseid ning vastavat tegevust ja vahel ka vastavaid eesmärke pärsitakse. Varasemalt edukle viinud ,,programmid" käivituvad kergemini ja kiiremini, ning ebaedukad aeglasemalt ja väiksema tõenäosusega. Ebaõnnestumiste tagajärjeks on nt: asendustegevuste valimine,
Kui korraga tekib mitu enam-vähem võrdset vajadust,siis domineerib see motivatsiooniline seisund,mis on organismi eksistentsile määravaim.Motivatsioon on lai mõiste.Ta hõlmab kogu inimese käitumist juhtivat ja kontrollivat mehhanismidekompleksi.Motivatsiooniprotsessi tsükkel väga üldistatud kujul on aga muutumatu ja näeb välja selline ,nagu toodud juuresoleval.Varem vahendina esinenud objekt või nähtus muutub eesmärgiks,mis on ise võimeline esile kutsuma motivatsiooniseisundi ja kujuneb seega uueks vajaduseks.Seega on inimese motivatsioonisfääril loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvaldes kvalitatiivselt erinev iseloom. MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus.Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse-motivatsiooni,motiiv aga konkretiseerib selle.See on arusaamine vajadusest,tegevusest selle rahuldamisel,eesmärkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele.Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud,olemasolevassenaktiivsusse
Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub eesmärgiks, mis on ise võimeline esile kutsuma motivatsiooniseisundi, kujuneb sellega ise vajaduseks. Nad muutuvad ideatoorseteks- omandavad iseseisva tähenduse, muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. MOTIIV- on tunnetatud vajadus. Konkretiseerib motivatsiooni. Arusaamine vajadusest, tegevusest selle rakendamisel, eesmärkidest. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele
annaabi.ee 
