eneseteostusvajadus (vt joonist 2). See on seotud meie saavutustega ning eesmärkidega. Pea iga inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Paljud rahuldavad oma eneseteostusvajadusi näiteks kunstis, spordis või mõnel muul ametialal (2: 130). Joonis 2. Inimvajaduste püramiid 10 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON Suur osa meie motivatsioonilisest elust on alateadlik: me ei tea alati, miks midagi teeme. Ala- teadliku motivatsiooni ideed kasutatakse selleks, et selgitada nende kaitsemehhanismide arengut, mida omandame varases eas kaitseks ebakindluse ja ärevuse eest. Need annavad probleemidele kohese ja mittetäieliku lahenduse, isegi kui see on pikaajaline (1: 98). Üks kaitsemehhanismide definitsioon on, et need on reaktsioonid pingelistele olukordadele, mis ei rajane asjaolude realistlikul hindamisel (1: 89).
Ta väidab ,et inimesed erinevad üksteisest selle järgi,millise tähtsuse nad omisravad ühele või teisele tegevusele või selle resultaadile.Rotteri spetsiifilises käsituses pole kinnistamine väärtus seotud otseselt ootustega.Isegi teades mingi kinnistaja erilist väärtust ,ei raja inimene kaugeltki alati oma lootused selle kinnistaja saamiseks.Seegi tõdemus on tähendusrikas inimese üldisest motivatsioonilisest suundusest arusaamiseks. Situatsioon. Nagu paljud teised psühholoogid enne ja pärast teda ,rõhutab Rotter ,et psühholoogiline situatsioon on just säärane ,nagu indiviid seda näeb.Üks ja seesama olukord (nt asutuse peoõhtu)võib osaalejaile vastavalt nende seltskondlikkusele,staatusele jt tunnusele tunduda paljuski erinev.Rotteri järgi põhustab piiratud kogus olukorra võtmestiimuleid inimeses kindla ootuse oma käitumise tulemuste suhtes. Kuus põhivajadust.
- Romantika kõige suurem tähelepanu ’kinniitaja’, aga näljatunne mõjutab toidustiimulite mõju Afekt ja töötluse haardeulatus - Üldine töötlussuund globaalselt lokaalsele, aga see on modifitseeritav Positiivne emotsioon soodustab globaalsemat töötlust - Küsimus on seega ka selles millistel tasanditel haardeulatuse muutmine töötab (tähelepanuline, mälu, tegevus, semantiline) Aga see kõik sõltub motivatsioonilisest intensiivsusest - Kõrge lähenemismotivatsiooniga emotsioonid peaks eesmärgi saavutamiseks kognitiivset fookust kitsendama - Kui peame jääma ühe tasandi juurde siis see on positiivne mis laieneb Kuidas katseid teha saab - Tajumisel ja tegutsemisel tuleb vahe sisse Emotsioonid ja kognitiivne fookus - Muutuda võib ka tajuline töötlus skaalal holistlik…..analüütiline; või sõltuvus…
Lazarus (1991) soovitas eristada eesmärgiga ühildamatuid emotsioone, mis nurjavad isiklike eesmärkide saavutamist ning eesmärgiga ühilduvaid emotsioone, mis isiklike eesmärkide saavutamist soodustavad. Eesmärgiga mitteühilduvad emotsioonid on üldiselt negatiivsed emotsioonid, kuna eesmärgiga ühilduvad emotsioonid on reeglina positiivsed. Emotsioonide selline klassifitseerimine on kooskõlas eesmärgikeskse motivatsiooniteooriaga (Locke & Latham, 1990) ja motivatsioonilisest seisukohast on eesmärgile suudatud käitumistega seonduvad emotsioonid kõige huvitavamad. Negatiivne emotsioon on evolutsioonilises mõttes vastandlikkust sisaldav mõiste, sest kui emotsioonid on evolutsioonis tekkinud meie eksistentsi tagamiseks, ei saa neid pidada negatiivseiks. Samas tuleb tunnistada, et terminit "negatiivne emotsioon" kasutatakse kõige laiemas tähenduses negatiivse tundevarjundiga läbielamuse tähistamiseks.
kuid on selge, et igas tegevuses peab olema mingi kavatsus, mida püütak- se saavutada (või vältida). Arenguprotsessis avardub indiviidi maailmapilt pidevalt. Tegevuse uute vormide areng nõuab lapselt üha suuremat määrat- letud aktiivsuse realiseerimist, s.t tegevuse motiivi tuleb suhestada elulise- malt laiema tegevuse motiiviga. Vajalikuks tingimuseks, et motiivist saaks eesmärk, on tunnetuslik areng. Isiksuslikust-motivatsioonilisest aspektist tähendab see progressiivse motivatsioonistruktuuri ülekaalu saavutamist. Õpi- ja saavutusmotivatsiooni valdkonnas eristatakse kaht eesmärkide kategooriat: 1) valdamisorientatsioon või orienteeritus ülesandele, mis lähtub sise- misest vajadusest omandada meisterlikkus, kompetentsus, kõrged võimed või võimekus; 2) soov ilmutada üleolekut teistest, paista teistest kompetentsem või oma madalat kompetentsust varjata (soorituseesmärk, ego-orientatsioon).
annaabi.ee 
