mitte. Meursault on kõige suhtes ülimalt rahulik. Viha asemel tunneb ta tüdimust ja tõelise õnne ja rõõmu asemel rahulolu. Ta emotsioonid on väga piiratud. Meursault'l puudub võime enda tundeid ja tegevusi analüüsida, ta ei oska ennast kirjeldada ega näe oma tegevuse põhjuseid. Kui temalt vanadekodus küsitakse, miks ta ei soovi oma ema surnukeha näha, vastab ta, et ta ei tea. Ta ei ole teadlik oma motivatsioonidest ja seega arvab, et neid ei ole. Meursault näeb inimesi kahel tasandil: ta kas ei taha nendega mingisugust tegemist teha või saab n-ö ärahoidmatult sõbraks nagu Raymondiga. Meursault ei mõista inimesi, ta jälgib neid ettevaatlikult. Celeste'i juures lõunatades jälgib ta hoolikalt ühe naise tegevust. Hiljem, kui naine lahkub, Meursault jälitab teda natuke aega ,,Kuna mul polnud midagi teha" (lk 30). ,,Leidsin, et ta oli kaunis imelik, aga unustasin ta õige pea" (lk 30)
tema ema siis ta murdus ja hakkas neid mõlemaid sõimama, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI-Järgmistel päevadel polnud Karinit tükk aega kodus näha. Hommikul ta ärkas siis kohe läks kohvikusse, kus ta rääkis endast vanemate daamidega ja kirjanikega. Ta ei tohtinud sinna hilineda, siis oleks ta oma seisuse kohe kaotanud. Nad filosofeerisid igasugustest teemadest: ilust, surmatusest, meestest, kirjanikest ja nende motivatsioonidest. Kui jutud olid aetud siis tõusti ja mindi ära. VII- Karin ja tema seltskond rääkisid veel kohviku ees. Kui nad laiali läksid, siis tahtis ta paralepa juurde minna, kuid teda polnud sel tunnil. Karin sai linnas kokku vana tuttava Idaga, kes Karinile oma loomu poolest polnud kunagi meeldinud. Ida oli hambaarst linnas ja ta kutsus Karini enda juurde. Ühel päeval Karin läks, sest oli halb tuju. Idaga rääkides läks teema üpris ruttu laste ja mehe peale
jutuks ema, siis Karin murdus ja sõimas neid mõlemaid, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI Järgmistel päevadel ei olnud Karinit tükk aega kodus näha. Nimelt ta ärkas hommikul vara üles ja läks kohvikusse, kuhu ta ei tohtinud mitte mingil juhul hilineda, sest siis oleks ta kaotanud on seisuse. Seal ta rääkis endamast endast vanemate daamidega ja kirjanikkudega. Nad filosofeerisid igasugustest teemades, nii ilust, surematusest, meestest, kirjanikest ja nende motivatsioonidest. Kui nad olid oma jutud ära ajanud, siis tõusid püsti ja lahkusid. VII Karin ja tema seltskond rääkisid veel kohviku ees. Kui nad olid laiali läinud, siis tahtis Karin oma advokaadi Paralepa juurde minna, kui teda ei olnud sellel tunnil. Karin sai linnas oma ammuse tuttava Idaga kokku , kes Karinile ei olnud tema loomu poolest kunagi meeldinud. Ida oli hambaarst linnas ja kutsus Karinit enda juurde. Ühel päeval Karin ka läks, sest tal oli jälle paha tuju
Vaadates psühholoogiast teaduse poole ning pilti lihtsustades võiks öelda, et need ajukeskused, mille pinnalt tekib vajaduste tunnetuse järel motiveeritud käitumine ning see, kus vajadused on bioloogilised ja füsioloogilised, asuvad aju keskmes ja eesotsas. Sotsiaalsete vajaduste peamised keskused asuvad ajukoores. Ajukoore kõrgemad keskused reguleerivadki kõrgemaid vajadusi ja vastupidi. Käitumine on määratletud täiesti erinevatest motivatsioonidest; seetõttu võivad erinevad vajadused viia sama käitumiseni. Vajadused ja vajaduspõhine motiveeritud käitumine on dispositsiooninähtus. Saame rääkida sellest, mida üks või teine inimene on kalduv tegema, milleks (ja mis laadi eelistusteks) on inimene eeldatud tegema. Seda saab uurida, läbi suhtumise uurimisega mingisugustesse objektidesse. Hoiak on püsiv ja sageli sterotüüpne eelsoodumus reageerida mingisugusel kindlal viisil. See
Käitumismotiive tuleb otsida olevikus. Isiksus on tervik, mitte elementide kogum. Eneseteadvuse osa isiksuses. Keskkond mõjutab, aga isiksus pole märäatud keskkonnaga. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus ehk ei ole mõtet rääkida sellest kuidas kujueb välja lapsepõlv. See ei määra ära seda, mida praegu tehakse. Inimene konstrueerib reaalsuse siin ja praegu. Isiksus ei koosne emotsioonidest, motivatsioonidest, mälust, vaid on tervik süsteem. Puudub eneseteadvuse teema. Kaasa on sündinud kindlad kalduvused, mis on iseloomujooned. Aga on struktuur, mis lähtudes vastavast situatsioonist, muudab ära selle, mis on kaasa sündinud..Nt kui on kalduvus hirmu tunda, siis ratsionaalselt oma mina tasemel ütlen, et siin pole midagi karta. ISELOOMUJOONED: Iseloomujoon (trait) – ühik, biofüüsiline struktuur. Tagab erinevate stiimulite tõlgenamise funktsionaalselt ekvivalentsetena.
annaabi.ee 
