Juhtorganid al 1996. a Brüsselis. Sots. leer 1949 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel, lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sots riikide majandust. Asutajad: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl ja Ungari, hiljem liitusid veel teised riigid. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsioni riikide vahel, sest kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. Ehk VMN abil kontrollis Mosvka majandust. 1950-ndatel kuulub sotsialismileeri 13 riiki. Külma sõja ajal on neid riike 15. 1960ndatel teravnevad Hiina ja NSVL suhted. Võetakse kasutusele termin Sotsialistlik sõprusühendus, kuhu kuulusid 10 riiki. Tunnusjooned: 1. Võim Kommunistliku Partei käes. 2. Parteis kuulus võim pea- või I sekretärile. 3. Partei kontrollis kogu riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone. 4. Majandus, tööstus ja kaubandus olid riigistatud. Põllumajandus enamasti
natside loodud vähemusrahvuste linnaosade kohta., juunipööre - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, baaside leping – Alates 1939 nõudis Mosvka Eestilt alla kirjutamist vastastikusele abistamise lepingule, mis pidi lubama NSVL-i tuua Eestisse Punaarmee üksusi ja luua siia nende baase. 28.sept kirjutas Eesti sellele ka alla., narva diktaat - 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon, ENSV – Varesele valitsus ajal Riigivolikogu poolt välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik,
a. sügisest kuni 1940 kevadeni. NSVL ja Soome vahel. Sõda alustas NSVL. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid (nt. Karjala), kuid säilitas iseseisvuse. Välksõda 22.06.1941 tungis Saksamaa (sõjaväega Wehrmacht) kallale NSVL-e (Punaarmee). Nõukogude liidu jaoks Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan ,,Barbarossa". Saksa vägede edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Mosvka, Leningrad ja NSVL tööstuslik süda Donetsi söebassein. Armeegrupp NORD Leningradi blokaad Armeegrupp MITTE 60 km kaugusel Moskvast (ei vallutatud). Dets 1941 välkssõja lõpp. Armeegrupp SÜD vallutas Kiievi. koonduslaagrid kinnipeetud isikute ajutine kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute isoleerimine ja/või hävitamine. Koonduslaagrid jagunesid NSVL ja Saksa Kolmandas Riigis kaheks: töölaagrid ja hävituslaagrid.
Seega sai peapiiskopiks protestant. Koatjuutor tuli Mecklenburgist. Ordu hõlmas pp alad ja vangistas Wilhelmi ja koatjuutori. 1558 aga lepiti Christofiga ja nõustuti ordu liiduga Poola-Leeduga. (üldse ei saa aru, millest jutt tegelikult) 1558 langes keskaegne Liivimaa Moskva sõja ohvriks. Kui 14saj II poolel Liviimaa ja Vene suhted tasakaalus (sõjad-rahud, aga ükski ei domineerinud), siis 15saj tehti sõdu ka Novgorodiga. 1458-63 piirisõda Pihkva ja Tartu pk vahel. 1471 võitis Mosvka Ivan III Novgorodi väe ja 1478 liideti Novgorod Moskvaga. Poliitiline tasakaal muutus ja Liivimaa vastaseks sai suur-tugev Moskva. 1480-81 Vene-Liivi sõda. Venelased jõudsid Viljandini, sõlmiti 10 aastaks status quo. Samal ajal Novgorod ja Pihkva juhtkond vahetati Moskva poolt ümber ja isiklikud suhted katkesid, tekib ebakindlus Vene suhtes. 1492 rajati Narva vastu Ivangorod, mida nähti suureks ohuks. Novgorodi kaubavahetus lõpetati, ajendiks
.... Ta vennad said udellid, aga pol iseseisvat rolli ei mänginud. Hakkas end nim kogu Vm valitsejaks (ka Leedu suurvürstide osa, võitlused omavahel kuni 17.saj-ni). Poola vaenu asemel, Poola ja Saksimaaga koostöö. Moskva-Leedu sõda, mitmed tegurid: 1) Leedu oli konglomeraat erinevatest vürstkondadest (mõned V-V dünastiatest, mõned Leedu omadest). Piirialadel balanseerivad. Vastuolusid suur- ja pisivürstiriikide vahel; sisemisi pärimistülisid ära kasutades, Mosvka võttis üle idapoolsetest Leedu Suurv.riigi aladelt. Võimalus oma territooriume laiendada (pisivürstidel, omavaheline võitlus). 2) suhted tatarlastega. Krimmi Khaaniriigi ja suure Hordiga. Tehakse ühe või teise khaaniga koostööd. Tihti Leedu ja Khaaniriik jms. Mõnikord Leedu-Moskva konfliktides tataritega suhteid, kes kus kellega. Al 15.saj lõpus Moskva pool idee piiripärandist. Kui Moskva suurvürst kunagise Kiievi suurvürsti pärija, kuidas ss Leedu saab pärija olla
annaabi.ee 
