Teosel „Madonna roheluses“ on kujutatud Madonnat, Jeesust ja ristja Johannest. Rist, mida ristja Johannes hoiab, kuulutab ette Jeesuse surma. Ristja Johannes annab Jeesusele risti ning seda vaatab pealt Madonna, kes aimab, mis juhtub. Madonna justkui kaitseb Jeesust ja ristja Johannest välise maailma eest. Teose domineerivaks figuuriks ongi Madonna, kes mõjub maalil kuidagi üleloomuliku ja ideaalsena. Tal on leebe, aga salapärane nägu, justkui naeratuse ja mossitamise vahepealne. Tema pea on üle maa ja mere, tundub nagu ta jälgiks kõike kuskilt kõrgemalt. On tunda sidet kõigi kolme tegelase vahel läbi nende pilkude. Madonna paremal küljel on kolm lille, mis on samat värvi Madonna kleidiga. Kuna Madonna on paljajalu, sümboliseerib see seda, et ta kõnnib pühal maal. Tagaplaanil olev linn võib sümboliseerida nii kära ja sagimist ning olla vastandiks esiplaanile, kus on rahu ja vaikus, kui ka seda, et see on Madonna kaitse all. Peale
Teosel ,,Madonna roheluses" on kujutatud Madonnat, Jeesust ja ristja Johannest. Rist, mida ristja Johannes hoiab, kuulutab ette Jeesuse surma. Ristja Johannes annab Jeesusele risti ning seda vaatab pealt Madonna, kes aimab, mis juhtub. Madonna justkui kaitseb Jeesust ja ristja Johannest välise maailma eest. Teose domineerivaks figuuriks ongi Madonna, kes mõjub maalil kuidagi üleloomuliku ja ideaalsena. Tal on leebe, aga salapärane nägu, justkui naeratuse ja mossitamise vahepealne. Tema pea on üle maa ja mere, tundub nagu ta jälgiks kõike kuskilt kõrgemalt. On tunda sidet kõigi kolme tegelase vahel läbi nende pilkude. Madonna paremal küljel on kolm lille, mis on samat värvi Madonna kleidiga. Kuna Madonna on paljajalu, sümboliseerib see seda, et ta kõnnib pühal maal. Tagaplaanil olev linn võib sümboliseerida nii kära ja sagimist ning olla vastandiks esiplaanile, kus on rahu ja vaikus, kui ka seda, et see on Madonna kaitse all.
Unistada on mõnus Koostas: Kivirand Käty Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Aunin Ellen Unistada on mõnus, sest unistusi ei saa keegi kellegilt ära võtta. Ning kui sa ei taha siis keegi neid ei näe ega ka ei kuule. Kõik unistused pole reaalsed. See tähendab seda, et inimesed ei pea unistama normaalseid ja igapäeva elus unistusi. Vahest võib ka teisipidi unistada. Väikeste tüdrukute jaoks on unistused kui ilusad pärlikeed. Unistavad väga palju ja ilusatest asjadest. Unistamine on tasuta. Unustada võib oma mõttemaailmas ,,maksuvabalt", et peaks selle eest midagi maksma. Nagu näiteks poes sokolaadi ostes pead selle eest maksma. Kuid kui unistad hetkel sokolaadist, siis sa ei pea selle eest maksma unistustes. Kui mi...
Loodan, et mõistate: me kasutame erinevaid suhtlustasandeid pidevalt ja vahetame tasandit päeva jooksul korduvalt nii nagu oma rollegi. LAPS Sisemine laps koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma. Pidev selle tasandi kasutamine muutub koormavaks teistele. Omane manipuleerimine, ärategemine. Suhtlusstiililt kas passiivne või varjatult agressiivne. Jaguneb jonniv või kapriisne laps ning sõbralik laps. Sõbraliku lapse tasandil käib enamus meie igapäevasuhtlemisest. Siia kuuluvad lõõp, nali, sõbralik tögamine, iseenda üle naermine
Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood. Sisemine laps - koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma. Sisemine lapsevanem - see on suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja veendumusi, mis on pärit vanematelt. 1 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused Reeglid on mõnes mõttes kasulikud
selgitada ja isegi põgusalt mudeldada (vt lk 108).1 „Lapsed ei tohiks olla ebaviisakad, nad peaksid oma õpetajatest lugu pidama“ (punkt). • Vahel tulenevad „teisesed käitumisviisid“ harjumusest. Õpilane ei pruugi olla teadlik, „Peaksid“ ja „peavad“ on seletusstiilis sageli probleemiks. Siin esineb käskiv kõneviis; tihti eba- et tema mitteverbaalne käitumine paistab välja tusatsemise, mossitamise, ükskõiksuse, realistlik nõudmine tegelikkusele – määratud täitumata jääma. On palju lapsi, kes käituvad trotsina – justkui härjale punase rätiku lehvitamisena (mõnedel õpilastel on terve peotäis 1 Georg Meri tõlge, 1960 „punaseid rätikuid“!). Sellistel juhtudel on otsustava tähtsusega varajane ja läbimõeldud
annaabi.ee 
