Igijää ja igilumega on kaetud üle 80% Gröönimaast. Gröönimaa kirdeosas on Põhja ja Ida Gröönimaa rahvuspark. Kliima üle kogu Gröönimaa on polaarni, kui kohati on ilm üsna erinev. Gröönimaal on ka kohti, kus kasvab ka põõsaid, mustikaid ja samblike. Lopsakamaid niite võib leida küll ainult orgudest. Peale Gröönimaal elavatest inimestest elavad seal ka polaarrebased, hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud. Rannikul võib kohata ka morskasid, vaalu ja ka hülgeid. Saarelt ei puudu ka linnud, neid on seal lausa ligikaudu 50 liiki. Sealne maa pole ka andide poolest vaene. Gröönimaalt on kaevandatud nii sütt, marmorit ja tsinki kui ka tina ning hõbedat. Ei ole välistatud ka võimalik, et sealt võib saada ka naftat, kulda, rauda ja isegi teemanteid.
Toitumine Hülged on jääkarude põhitoiduks. Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Kui jahusaagid on head, siis söövad nad ainult rasva ja jätavad ülejäänud korjuse raipesööjatale, kaasaarvatud arktika rebastele, ronkadele ja noorematele karudele. Mõnikord tapavad ja söövad jääkarud morskasid ja vaalasid. Kui leitakse kaldale uhutud korjus, võib selle ümber koguneda 10 kuni 20 karu. Neid on nähtud jahtimas põhjapõtru. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms.
mis on kuni 1 meetri pikkused.Noored morsad on pruunika karvaga mis muutub hiljem tumedaks.Noored morsad toituvad emapiimast kuni 2 aastaseks saamiseni. Morsa elu sõltub paljuski kihvadest. Näiteks toitu otsides sukeldub ta mere põhja ning avab seal nende abil merikarpe. Veel on kihvad vajalikud, kui morsk end jää peale tahab tõmmata. Nende abil on ka hea rünnata ning tappa söögiks hülgeid või kaitsta end jääkaru rünnaku eest. 19. sajandil jahiti morskasid nende võhkade,naha ja liha pärast.Neid ähvardas väljasuremine.Seepärast on nad praegu kaitse all. 7 Pringel Välimus ja elukoht: Pringel on üks maailma väiksemaid hammasvaalalisi. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,42 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (4565 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad. Pringel võib elada isegi 20 aastat, kuid
Jaapani võimud on nimetanud Fukushima tuumaõnnetust kõigi aegade keerukaimaks. Kuna Fukushima’s toimunud tuumaõnnetuse tagajärjel pääses radioaktiivset ainet vette, on selle mõjusid on arvatavasti ka näha praeguseks USA ja Kanada läänerannikul. Suur hulk radioaktiivseid rususid ületas Vaikse ookeani ning on jõudnud USA läänerannikule. Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus teatas oma avalduses, et Alaskast on leitud jääkarusid, hülgeid ja morskasid, kes kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes. Eksperdid uurivad, kas sümptomid, mida leiti üheksal jääkarul 33-st, on laiema levikuga ja seotud sarnaste intsidentidega hüljeste ja morskade hulgas. California rannikul on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist. ”Merelõvide pesitsusaladel Lõuna-California ranniku lähedal surid juunis sündinud poegadest 45%. Tavaliselt hukkub vähem kui üks kolmandik kutsikatest,“ ütles zooloog Sharon Melin
tulla. Seepärast peab ümbrust kogu aja hoolega jälgima. Jääkaru liha kõlbab söögiks, peale maksa. Kasatka on suur vaalaline kiskja. Ei ole teateid tema kallaletungist inimestele, kuid ta võib ümber lükata või vigastada päästevahendit. Morsad. Harilikult kipub ründama haavatud või ärritatud vanem isane. Teda võib ära tunda pikkade kollaste kihvade järgi, millega ta võib isegi metallpaadi põhjast läbi lüüa. Vajaduseta ei maksa jääl lebavaid morskasid tülitada. Kõigi meres elavate imetajate liha on söödav, välja arvatud maks. Meduuside mõned liigid on küllaltki ohtlikud. Fisaalia, ("portugali laevuke") lõuna- merede meduus. Roosa-violetne hari on vee kohal ja etendab purje rolli, Vee all on niidid, mis võivad ulatuda kuni 30 meetri kaugusele. Selle meduusi mürk on kobra mürgi sarnane. Gonionema Kaug-Ida vetes elutsev meduus. Tema kuplil on puna-pruun rist. Mürk kutsub
annaabi.ee 
