4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid
Eri liikide looted on arengu alguses sarnased, kuid muutuvad ontogeneesi edenedes üha erinevamateks; 4. Kõrgema looma loode ei ole sarnane täiskasvanud madalama loomaga vaid selle lootega. Farüngula on staadium, kus eri selgrootsete embrüot on sarnased. Embrüonaalse arengut liikamapanev jõud. Embrüonaalne induktsioon, sisemine geneetiline kell, positsiooniline informatsioon, Uute rakkude tekkimine ja paljude rakkude programmeeritud surm – ühtviisi olulised morfogeneetilised protsessid. Embrüonaalne induktsioon. Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus
Need liiklusvaatlused on selles suhtes veel puudulikud ning midagi kindlat fikseerida ei saa. 14 Kokkuvõte. Linnades seisab kultuurmaastik kõige kaugemal loodusllikust maastikust. Minevikus ei saanud maateadus linnu kuigi täpselt uurida, kuid mida aeg edasi seda enam saavutatakse kindlamaid seisukohti. Ent siiski puuduvad veel täpsed ja pretsiseeritud morfograafilised ja morfogeneetilised mõisted, mis võiksid selgitamist ja kirjeldamist kergendada. Geisler väidab, et linn on kõige keerulisem geograafilisele vaatlusele alluv moodustis, milles pealegi elab tundlik ja diferentseerunud organism, kellest eelnevaga saadakse vaid osaliselt aru. Vaatlus näitab, et linn piiratud kasvamisel kujuneb tema sisemus – linnasüda tublisti ümber. Ka selles mõttes sarnaneb ta organismiga, sest väliselt massi ja kogu suurenemine toob sisemiselt kaasa samuti muudatusi
5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Ektoderm moodustab embrüo välimise kihi. Sellest tekib naha epidermis ja tsentraalne närvisüsteem (aju, närvid). Mesoderm on embrüo keskmine kiht, asub ektodermi ja endodermi vahel. Sellest arenevad veri, süda, neerud, gonaadid, luud, lihased ja ühendavad koed. Endoderm on kõige sisemine kiht. Sellest arenevad seedeelundkonna epiteel ja ta osaleb ka organite moodustamises (sh kopsud). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Invaginatsioon ehk sissesopistumine: rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluse rakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ning moodustavad ürgsoole ehk arhenteroni. Nt merisiiliku arhenteroni teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel,
siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus tulevased mesodermi ja endodermi rakud liiguvad tulevase ektodermi alla o 1. involutsioon - rakkude sisserullumine, rakud roomavad
Organogenees 1. rakkude valkuline jagunemine 2. rakkude valikuline hukkumine 3. rakkude valikuline ümberpaigutus Sõrmede kujunemine jäsemepungast!!! SÕRMED/SÕRMEVAHED Sõrmede kujunemine: a) tulevasete sõrmede alal jätkavad rakud jagunemist. Sõrmedevahe kujunemine: a) osa rakke hukub, nende mitoos blokeeritakse pöördumatult. Surnud rakud hukuvad. b) Osa sõrmede rakke rändab ja paigutub ümber tulevast sõrmede alale (morfogeneetilised liikumine). Aga kui ei kujune: 1. liiksõrmsus a) funktsionaalne liiksõrmsus, näiteks 6 sõrme järjest nagu meil, aga üks juures lihtaslt). b) Mitte funktionaalne liiksõrmsus, s.t. et lisa sõrm on teistest oluliselt väiksem/suurem ja kasvab täitsa vales kohas. Kirurgiliselt eemaldadakse see. 2. lühisõrmsus 3. liitsõrmsus, s.t et sõrmevahed pole eristunud. 4. bilateraalsus, s.t et väärareng paineb sümeetriliselt kahel pool. 5
mõtleksid nende derivaatide peale ehk siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). Ektodermist areneb närvisüsteem ja nahk. Mesodermil on eri alaliigid, millest tekivad vereringe, eritus-, suguelundkond, luustik, süda, lihased, veri jne. Endoderm vooderdab seedesüsteemi, tekivad kopsud ja maks. 55. Kehateljed Anterior-posterior (eesmine – tagumine) Dorsal-ventral (selgmine – kõhtmine) Medial-lateral (keskmine – külgmine) 56. Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis 1. Emboolia – rakkude liikumine, mille käigus transporditakse tulevased mesodermi ja endodermi rakud (vastavalt keskmine ja sisemine looteleht) tulevase ektodermi alla a. Invaginatsioon e. rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse (Merisiiliku arhenteroni (ürgsool) teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel (väline avavus 28
annaabi.ee 
