Perekond kõigi ja kõige algus Perekond kujundab inimese elu mingi määral,aga mitte täielikult .Perekond kujundab algsed moraalnormid, tõekspidamised, aga need üldiselt elu jooksul muutuvad, kuna sõbrad mõjutavad ka algseid arusaamu elust. Kas kumbki pool mõjutab rohkem ja kui mõjutab, siis kuidas? Iga inimene vajab hoolivust oma igapäevasesse ellu. Ilma perekonna ja sõprade hoolivuseta kasvab noorukist välja kinnine, mõtlik, ennastsalgav isiksus, kes tihti ei leia endale kaaslast, kes täidaks selle, mis eelnevalt lapsepõlves on puudu jäänud.
II ÜLESANNE Lühiarutlus teemal: milline tekstis tutvustatud positsioonidest (absolutism, objektivism, relativism) on kõige veenvam ning miks? Mina valiksin omale,et mitte kõige veenvam vaid kõige moraalsem on absolutism. Ma võin väidata seda sellepärast, et tänapäevases ebamoraalses maailmas inimestel on vaja uskuda Jumalasse kuna temalt (tema õpetusest) tulenevad moraalnormid aitavad inimestel käituda ausalt, jälgides moraalseid norme, aga mõningates situatsioonides käitudes nii nagu on ettekirjutadut paneb teeb meie elu ohustamaks. Näide mis oli toodud tekstis (abort) väljendab seda nõrka külje. Kõikidel kolmel positsioonil on tugevamaid kui ka nõrkamaid külgi.Aga arvan siiski, et kõige veenvam positsioon on objektivism kuna see on väga tihedalt seotud inimese kui isikuga
sisalduv kohustuslik käitumisreegel) 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. V: Õigusnorm on reeglite kogum, mille on kehtestanud riik. Või õigusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel. V: Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelises suhtluses ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond, riik, kollektiiv) V: Sotsiaalse normi põhiliigid on moraalnormid, korporatiivsed normid, tava, religioossed normid, välise kultuuri e. kombestiku normid, õigusnormid. 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. V: Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi üksikisiku vahelisi suhteid. -riigiõigus, halgusõigus, karistusõogus, rahvusvaheline õigus.
tase on erinev. Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku, mille pärast on ka kõige tähtsamad moraalinormid juba õigusnormides fikseeritud. Aeg, mil ei olnud veel ei õigust ega õigusnorme, tuli hakkama saada moraalinormidega, mis tekkisid pikaajalise perioodi vältel. Need normid on ajaloo vältel olnud nii efektiivsed, et see pani aluse õigusenormidele. Kaks kõige tähtsamat suhete reguleerijat meie ühiskonnas on moraalnormid ja õigusnormid, mis omavahelise koostööga on aidanud üksteist luua ja täiustada. 22 Kokkuvõte Töö käigus leidis vastupidise väite alguses püstitatud hüpotees, milles inimesed näevad õiguses rohkem kohustusi. Õigused on loodud iga riigi poolt tema inimestele, et säiliks inimkäitumise korrastatus. Selleks on kehtestatud õigusaktides normid, mis peaksid inimestele
PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õiguse eristamine:
On ka rahvusvaheliselt tunnustatud tavad nt saadikupuutumatus. Moraalinormid on inimeste ühiselu ja inimeste käitumisreeglid, mis vastavad ühiskonnavaadetele ja arusaamadele headusest ja kurjusest, õigusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Need on eriti püsivad väärtushinnangud ning mõjutavad inimeste käitumist kogu elu. Moraalinorm on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. Egotsentristlik moraal (hundimoraal) - inimene inimesele on hunt. Moraalnormid on õigusaluse loomiseks ja kriteeriumiks. Moraalinormide arengut on mõjutanud religioonid ning regionaalsed kultuurid. (nr kristlik moraal ja kümme käsku) Moraalinormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele Nad võetakse omaks kui sotsiaalne väärtus ja selle väärtuse pinnalt tekib sotsiaalne kohustus. Moraalinormid omandatakse õppimise teel . Protsessina algab see tegevus kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu.
annaabi.ee 
