*1531-1555 toimub protestantide ja luterlaste vahel sõda. *1555.a Augsburgi usurahu väljakuulutamine- tunnistatakse luteri usk teiseks riigi usuks katoliikluse kõrvale 3. INGLISMAA *1534-kuningas saab kirikupeaks, kirik lahkub Rooma alluvusest *1571-anglikaani kirik MÕISTED *renessanss-ilmalik antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäik *humanism-inimese ja inimlikkuse väärtustamine *makiovolism- moraalivaba poliitika *vastureformatsioon-katoliku kirikuabinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *reformatsioon- *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris *kalvinism- protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest. Tunnused: õpetus
sümbol, kes tahaks uuendusi ja muutusi ühiskonnas. Võimukandjate komisjon otsustab ta ikkagi tappa, et elu saaks samas rütmis jätkuda. See sümboliseerib, kuidas käituti nõukogude võimu ajal teisitimõtlejatega. Romaan ,,Sügisball" (1979) kujutab tol ajal uuenduslikku magalarajooni Mustamäed. Kujutab erinevaid inimesi, kes seal elavad (sh telerisõltlasest üksikema Laura, pervert August Kask, arhitekt Maurer, ettevõtlik ja moraalivaba restorani uksehoidja Theo, luuletaja Eero).Algul kulgeks nagu igaühe elu eraldi ja kõiki vaevab mingil määral üksindus. Romaani jooksul puutuvad nende elud kokku ja nad mõjutavad üksteist. Romaan näitab, kuidas ka paljude inimeste seas võib inimene jääda üksikuks ja tunda, et teda ei mõisteta. Linnakeskkonnas on inimesed tihti võõramad, kui maal või külades. Emil Tode Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale
ehmatab ja tahab tüdrukult kirja teel andeks paluda ja siiski temaga abielluda, ainult selleks, et enda hinge uuesti ilusaks teha. Alles hiljem Henry külaskäigu ajal, saab Dorian teada, et Sybyl võttis endalt elu ja Doriani kaunis armastuskiri jäi hiljaks. Henry laenab Dorianile ühe raamatu, mis hakkab Doriani elu juhtima järgmistel aastatel. Selle raamatu peategelane on Pariisi noormees, kes, püüdes elada täiuslikku elu, otsi meeleheitlikult naudingut kõiges. Naudingu, kauniduse ja moraalivaba ideoloogia. Maal vananeb iga Doriani patuga, samal ajal kui tema enda välimus püsib muutumatuna. Dorian elab järgmised 18 aastat ilma vähimagi vananemise märgita ebamoraalset elu. Dorian viib enamused inimesed, kellega ta kohtub, elus allamäge. Tema kohta hakkab liikuma võikaid kuulujutte. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks samal õhtul, kui Basil pidi rongiga minema Prantsusmaale ja tahtis enne minekut küsida Dorianilt, kas
perekonnapeaga. Naisel oli õigus pärida ning hilisemalt sai ta ka abielu ajal säilitada oma varanduse nii, et abikaasa sai seda kasutada tema nõusolekul. Naisel oli ka õigus vormistada oma testament ning hilisemal ajal sai ta valida, kelle eeskoste alla ta soovib elada. Ühtlasi oli äärmiselt oluline seaduse arenedes naise õigus uuesti abielluda ning omal algatusel lahutada. Siiski oodati naiselt kõrgemat moraalset käitumist, mistõttu näeme, et karistused, mis kaasnesid naise moraalivaba käitumisega olid tunduvalt rangemad. Naise keskne roll Rooma ühiskonnas oli eelkõige olla ema ja abikaasa. Võrdluses Vana-Kreeka ühiskonnaga oli Rooma naine paremas seisus, kuna võttis vastu külalisi koos abikaasaga ning sai teha vastuvisiite. Naist ei hoitud täielikult ühiskonnast eraldatuna, vaid säilitati suuremad sotsialiseerumisvõimalused kui samal ajal paljudes teistes riikides.
ühekorraga – kui keegi on oma Loole, oma saatusele truu, siis on ta ka endale truu. Dineseni puhul on oluline, et tegelase enesemõistmine tuleb läbi Loos osalemise, paljas enesevaatlus seda ei anna. Selleks, et elus Lugu ära tunda, on kõigepealt vaja elada, kogeda – ja luua – maailma selle kirevuses, äärmustes ja vastuoludes. Selle tõdemuse pinnalt väitleb Dinesen oma kaasaja taani kirjanduse kristliku humanismiga. Hanseni ja Branneri teoste inimene on bioloogiliselt seotud moraalivaba looduse külge, kuid seisab loodusest eraldi, kuna teeb vahet heal ja kurjal ning võib valida hea. Dinesen ei saa maailma tumedamat poolt niimoodi välja sulgeda, sest irratsionaalsus, kannatused, kurjus on osa tema „toonekurest“, tema Loost. Ei saa öelda, et humanistlikud väärtused, armastus ja kaastunne ei oleks Dineseni jaoks olulised. Kuid kõik väärtused tõestavad ennast tema jaoks alles Loos, Loo teokstegemine aga eeldab loomingulist julgust – selle ohtlikkuses ja ilus.
Sellel tasandil olev inimene talitab oma südametunnistuse kohaselt. Inimese vaimne küpsemine toimub heteronoomselt, teistest sõltuvalt moraalselt mõtlemiselt autonoomse, iseseisva moraalse mõtlemiseni. Oluline on märkida ka seda, et moraalieelsele, egoistlikule tasemele võib pidama jääda ka väliste tunnuste järgi täiskasvanud inimene. Inimese moraalse mõtlemise areng algab 67-aastaselt (enne seda on laps moraalivaba) ja jätkub kuni kolmekümnendate aastateni. Suur osa inimestest ei jõua iialgi moraalse mõtlemise arengu kõige kõrgemale astmele. Inimese areng toimub heteronoomsusest autonoomsusesse, moraalsed hinnangud saavad arenedes uue, komplitseerituma sisu. Inimene loobub vähehaaval peitumast autoriteedi või võrdlusrühmade taha. Kohlbergi teooriatest lähtuvalt on aastakümneid tehtud samasuunalist uurimistööd ning
annaabi.ee 
