päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis. Võiks öelda, et novellides jagunevad inimesed üldiselt kaheks: esiteks need, kelle vooruseid ülistatakse ja keda saadab pooldav suhtumine ning teiseks petturid ja negatiivsed isikud, kes põhjustavad teistele kannatusi ja kellesse ei suhtuta hästi või lihtsalt pahelised või isekad ja rumalad, kelle üle heidetakse nalja. Nende näidetel kajastabki Boccacio oma moraalitaju. Tema elukäsitlus on kõrvuti nii humoorikas ja kerge, kui ka sügavatundeline ja kirglik. ,,Dekameron" on kirjutatud renessansi ajastul, mil toimus vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- Euroopas. Vabaneti rangetest usupiiridest ning hakkas levima vabamõtlemine. Boccacio novellide maailm osa sellest. Ta tuli välja lühijuttude kogumikuga, mis intrigeeris inimesi ja tekitas kirjandusse vabaväljendusliku suhtumise. Sellega sai temast ka novellizanri alusepanija ja tema teos kuulub
Minu meelest siin ongi see, et puudub südametunnistus, nendel inimestel ei olegi seda ja seega nad ei olegi adekvaatsed määratlema mida nad teevad, kas nende tegu on halb või on hea, sest nad ise ka seda ei tea. · Siinkohal ongi see, et ma nõustun Butleriga, et südametunnistus teeb õiged otsused, aga mitte kõigi südametunnistus, selline teooria kehtib vaid niisuguste inimeste kohta, kellel südametunnistus, kohusetunne, moraalitaju olemas on. Me ei saa näiteks teise inimesega vaielda, kelle arvates on näiteks konkreetne moraaliakt lubatav v. Siis on see tegu väär. Siin saab süübida vaid omaeneset südametunnistuste põhja, kuna abordiaktidelgi on erinevad põhjused, mille pärast seda üldse teostatakse, eelkõige vb. Oleks vaja ka kindlaks teha põhjused.
See mäng tekitab noortes sõltuvust, ning nad tihtipeale unustavad ennast mängima ja ei pane tähele näiteks, kui vanemad nendega räägivad jne. Ka see tekitab pingeid pereelus. Näiteks, kui vanemad üritavad last seda mängu mängimast keelata ja nii edasi. Jälle on olnud meedia mõju pereelule negatiivne Vanemad peaksid rohkem oma võsukestele tähelepanu pöörama ehk siis jälgima, kui palju aega veedetakse televiisori taga ja mida jälgitakse. Kui lapsel puudub moraalitaju, siis pole mingi ime, et minnakse tänavale järgi tegema, mida filmis nähakse. Huvitav, miks keegi ei järgi videotele kehtestatud vanusepiiranguid? See tuleneb ilmselt vanemate õpetustest, noomitustest, kuid igas kodus seda ei tehta ja nõnda arvan, et algkoolis peaks klassijuhataja sellel teemal õpilastega diskuteerima, püüdma teada saada nende väärtushinnanguid ning tõekspidamisi ja vajadusel ka aitama. Kasulikum oleks seda tegelikult teha juba lasteaias,
Siiski on neis uuringutes tõendeid selle kohta, et psühhopaadi silt mõjutab otsuse langetamist halvemuse poole. Poliitika mõjutused Psühhopaatia mõjutused õigluse ja ravi valdkondadele. Arvamused selle kohta, kas kuritegudes süüdimõistetud psühhopaatsete indiviidide karistusi tuleks nende psühholoogilise seisu tõttu leevendada või suurendada, on lahkuminevad. Leevendamist pooldavad teadlased kasutavad argumenti, et psühhopaatia on isiksusehäire, mis mõjutab inimese moraalitaju. Vastuargument on see, et psühhopaatia on riski näitaja korduvaks kriminaalseks käitumiseks ja retsidiivsuseks, ning seega tuleks psühhopaate kohelda õigusemõistmisel karmimalt. Endiselt jääb aga vastamata küsimus, kas psühhopaatilised indiviidid vastutavad kõigi oma kuritegude eest. Mitmed õigusala professorid on väitnud, et psühhopaatiliste kurjategijate teod on vabandatavad selle põhjusel, et nad on vaimselt hullud. Vastuväide sellele argumendile
tavapärase mõtlemise ja tunnetega nendeni ei küüni. Puhas mõistus on seega kõrgemal kõikidest meelelistest tajudest ja tavamõtlemisest. Puhta mõistuse ideed lähevad kaugemale mistahes kogemusest ning muutuvad transtsendentseks. On üldised, reguleerivad, ühendavad põhimõtted. Nt Jumala mõiste on puhta mõistuse idee üks küsimus on, kas Jumal on olemas ja tõestatav või mitte, sootuks teine küsimus on, et meie moraalitaju põhineb Jumala ideel. Jumala mõiste on üks ,,puhta mõistuse mõistetest", mis määravad kogu meie mõtlemist ja tegevust, kuigi nad viitavad meie tunnetuslikust aparaadist väljapoole. Sellised ideaalmõisted juhivad, lihtsustavad ja liigendavad meie teadvuse tegevust, kuid ei viita reaalsele ega olemasolevale (ega kogemusele). Aru ja aistmise valdkond on tunnetus, puhta mõistuse valdkond on usk.
annaabi.ee 
