• Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis. • Moraaliarutlustes peavad olema kesksel kohal moraaliprintsiibid • Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud Preskriptivismi kriitika: • selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks. Piisab, kui neil on loogiline vorm • lubab mistahes üldistatud otsustust pidada moraaliotsustuseks • moraaliprintsiipidel ei ole piire. Nii võivad moraalipõhimõtted meelevaldselt muutuda, võivad tekkida äärmiselt ebamoraalsed tegijad ja teod.(Üldistatud ilma piirideta otsus „Kõik juudid tuleks hävitada“) KOGNITIVISM Eetikaväiteid saab pidada tõesteks või väärateks. 1. Leidub tõeseid eetikaväiteid (REALISM) 2. Eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid (VEATEOORIA)
· Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis. · Moraaliarutlustes peavad olema kesksel kohal moraaliprintsiibid · Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud Preskriptivismi kriitika: · selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks. Piisab, kui neil on loogiline vorm · lubab mistahes üldistatud otsustust pidada moraaliotsustuseks · moraaliprintsiipidel ei ole piire. Nii võivad moraalipõhimõtted meelevaldselt muutuda, võivad tekkida äärmiselt ebamoraalsed tegijad ja teod.(Üldistatud ilma piirideta otsus ,,Kõik juudid tuleks hävitada") KOGNITIVISM Eetikaväiteid saab pidada tõesteks või väärateks. 1. Leidub tõeseid eetikaväiteid (REALISM) 2. Eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid (VEATEOORIA)
1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4
Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele. 13. Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas? Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik
Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia – võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele. 13. Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas? Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik
ajaloolistest tingimustest, individuaalsest hea elu mudelist. Niisiis, · Hoolimata moraalide mitmekesisusest on võimalik moraalipraktika raames jõuda kokkuleppele väärtustes, mis kehtivad universaalselt. · Moraalipraktikate erinevus on seletatav samade väärtuste erineva tõlgendamisega ja erineva tähtsustamisega. · Universaalsetel moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, mis on seletatav sellega, et nad on sõltuvuses inimeste põhivajadustest ja soovidest, mis on sarnased. Väärtused ja hea elu Väärtusi uurib aksioloogia, mille kesksed küsimused on · Millist on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Mis on väärtused?
29. Mis on eetiline subjektivism ? subjektivism ehk subjektiivne eetiline relativism. Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 30. Mis on eetiline objektivism ? Vaade, et moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, ükskõik kas inimesed neid sellisteks peavad või ei. St moraalne õigsus ja väärus ei sõltu ühiskondlikust heakskiidust, vaid sõltumatutest kaalutlustest nagu nt see, kas tegu või printsiip edendab inimõitsengut või leevendab kannatust. Objektivism erineb absolutismist, kuna lubab, et kõik või paljud meie põhimõtted võidakse konkreetsetes olukordades millegi poolt üles kaaluda. Absolutismiga on ühist nii palju, et ka objektivismi
Moraaliprintsiip Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas. Need on nii juhtnöörid indiviididele kui ka gruppidele, et oma tegevust hinnata või korraldada, näiteks nagu ausus või au. Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas. Moraaliprintsiipide abiga hindame kuidas meil ühiskonnas läheb. Moraaliprintsiipidel on 5 tingimust või tunnust, mis neid iseloomustavad. · Preskriptiivsus ehk ettekirjutis See tähendab, et moraaliprintsiipe väljendatakse käskivatena, näiteks ,,Ära tapa!" või ,,Kuula sõna!". Need pole palved. · Universaliseeritavus Moraaliprintsiipide rakendamine peab olema kõigile võimalik, kes on sarnases situatsioonis. Kui pidada enda tegu heaks, tuleks pidada ka teiste samasugust tegu heaks, kuigi kipub juhtuma, et
annaabi.ee 
