moraalse kogukonna olemasolu hea/halvana või õige/valena (annavad regulatiivse raamistiku). Relativism seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte. Roll sotsiaalselt määratletud või professionaalse (ametialase) staatuse poolt defineeritud funktsioon, nagu näiteks näitleja rolli määrab ära näitekirjaniku käsikiri. Situatsioonieetika eetikateooria, mis väidab, et eetiliste otsuste aluseks ei peaks olema reeglid või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest. Iga olukord on unikaalne
Nõuab hinnangu andmist kõneleja poolt, kes seda väljendab. (Eutanaasia on moraalselt vale). 20. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi. TÕEVÄÄRTUS Nii uskumine kui väitmine on seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi (et väljas sajab vihma) KAS ON OLEMAS MINGEID EETILISI FAKTE (jah) MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 21. Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? NATURALISM See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on
Samas ei võta tunnused: Preskiptiivsus e ettekirjutavus – moraalinormid on normatiivsed, neil on tegutsemist juhtiv iseloom. Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud („ära tapa“, „armasta oma ligimest“). kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas Nad on mõeldud kasutamiseks, inimestele nõu andmiseks ja toimimise mõjutamiseks. Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Üleskaaluvus – konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte) ja Intuitsionism (teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest). Non-kognitivism.
huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal.
· Formaalsed normid seadused ja reeglid (kui rikutakse kirjapandud norme, siis ollakse seadusrikkuja). · Implitsiitsed normid kirjutamata, kuid üldtunnustatud normid (kui rikutakse kirjutamata norme, siis "minnakse üle piiri"). Piiride sügavuse aste on erinev. Sügavaimad piirid on seotud meie identiteediga. EETIKA SUUNDI: 1 Teoreetiline eetika. Metaeetika ehk analüütiline eetika uurib eetika mõisteid (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne), eetika koodekseid, eetika süsteeme e teooriaid: · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). · Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) "Eesmärk pühitseb abinõu" e. summum bonum (jesuiidid)
annaabi.ee 
