2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas. Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused? · Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed? · Näiteks oletame, et ,,vanemate inimeste aitamine on hea" on tõene. Siis peaks sellisel teol olema eetiline e. moraaliomadus, milleks on hea. Mittenaturalism George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid
2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM – eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas. Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused? • Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed? • Näiteks oletame, et „vanemate inimeste aitamine on hea“ on tõene. Siis peaks sellisel teol olema eetiline e. moraaliomadus milleks on hea. Mittenaturalism George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid
kui inimene kuulub mitmesse kogukonda, võib tekkida lahendamatu moraalikonflikt. moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel neid hinnata saaks. Realism jaguneb omakorda naturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad naturaalsed omadused) ja mittenaturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad mittenaturaalsed omadused). Naturalism Tänapäeval 2 peamist versiooni: reduktsionism – moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega. Brandt, Lewis, Jakson, Railton antireduktsionism – moraaliomadused on ise naturaalsed omadused, mis ei taandu teistele omadustele. (Cornelli realism – Sturgeon, Boyd, Brink, Sayre-McCord) Moraaliomadused pole samastatavad moraaliväliste omadustega ja neid ei saa nende kaudu ka analüüsida. Moraaliomadused on seotud moraaliväliste
Vastuseid Mackie’i argumentidele: Mackie’i veateooriat on kritiseeritud tema realismivastaste argumentide kriitika kaudu. Relatiivsuse argumendi vastu võib öelda, et moraali mitmekesisus ei näita veel, et objektiivne moraal puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust, irratsionaalsusest, mitte objektiivse moraali puudumisest. Veidruse argumendi vastu: moraaliomadusi võib käsitada teisiti, ilma et moraaliomadused osutuksid veidrateks. Loengu lõpuosas vaatlemegi põgusalt mõnda uuemat naturalistlikku teooriat, mis püüab käsitleda moraaliomadusi realistlikult. Mitmetel sellistel teooriatel on analooge naturalistlike vaimukäsitluste seas. Subjektivism Leidub moraalifakte, kuid nad on subjektiivsed, inimvaimust sõltuvad faktid. Individuaalne subjektivism: Eetikaväidetel on tõeväärtus, nad käivad iga indiviidi hoiakute kohta. Moraaliotsustus on justkui esteetiline maitseotsustus
KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi ranges mõttes väited, nendega eikirjeldata fakte ega väljendata uskumusi, vaid tehakse midagi muud (nt väljendatakse tundeid või ettekirjutusi). Eetikaterminid ei osuta omadustele. 143. Millised omadused on moraaliomadused? Eeldame, et kognitivism on tõene. Kui eetikaväited võivad olla tõesed, siis peab leiduma midagi, mille tõttu need väited on tõesed. Näiteks oletame, et väide "Vanemate inimeste aitamine on hea" on tõene. Siis peaks tegudel, mis kuuluvad vanemate inimeste aitamise klassi olema teatud eetiline omadus (või moraaliomadus) hea.Milline omadus see on? See küsimus viib meid tänapäevase metaeetika lätete juurde. Moraaliotsustuste tunnused
Säärasena on moraal sotsiaalse kontrolli mehhanism. Sotsioloogid: ilma minimaalse moraalita ütleb ühiskond üles. Eetika põhimõtete vajalikkus Kultuuris, milles ei kehti niisugused põhimõtted, nagu tõerääkimine, lubaduste pidamine, koostöö tegemine ja kogukonna liikmete mittetapmine, ei jää tõenäoliselt püsima, või kui jääbki, ei ole selle liikmed eriti õnnelikud ega jõukad. Moraalitõed kujutlus või reaalsus? Moraaliomadused näivad olemas olevat, ja kui nii, siis on olemas ka moraalitõed, ükskõik, kas keegi neid tunnistab ja kas me nad avastame või ei. Erinevate teooriate ühisteesiks on see, et universaalsed moraalitõed on olemas (Pojman 381-3). Ja nii on olemas ka objektiivsed juhtnöörid, mille alusel peaksime elama ja ühiskonda kujundama. MORAALI EESMÄRK · Moraali eesmärk on edendada inimõitsengut ning leevendada inimkonna kannatusi.