(suht väär) · Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. · Eetiline absolutist usub, et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. (ainult üks õige lahendus) · Moraaliobjektivist usub samuti, et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust. Topelttagajärje doktriin (TTD) On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Kuidas teha kindlaks
mitte kunagi ei tohi eirata. universaalsed moraaliprintsiibid, mis on Moraaliobjektivist usub samuti, et moraalinormidel on universaalne ja siduvad kõigi inimeste jaoks objektiivne kehtivus, kuid näevad ka kõigis ühiskondades. erandite võimalust. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds
õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 11. Mille poolest õigussuhe erineb teistest suhetest? *õigussuhe tekib õigusnormide alusel *õigussuhe on selline inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu *õigussuhe on selline inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga *õigussuhe kannab individualiseeritud iseloomu NB Iga ühiskondlik (näiteks moraalinormidel põhinev) suhe ei ole õigussuhe Ühiskondlik suhe muutub õigussuhteks, kui võetakse vastava organi poolt seadusena vastu. 12. Õigussuhte liigid: Õigusliku toime iseloomu alusel: *regulatiivsed õigussuhted; nende kaudu teostub õiguse regulatiivne funktsioon. Kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel. *õigust kaitsvad suhted – rajanevad õiguskaitsvatel normidel. Nende kaudu teostub õigust kaitsev funktsioon
Looduskaitse-üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Keskkonnakaitse-ühiskondlike,riiklike ning rahvusvaheliste abi nõude süsteem looduse üksikobjektide ja organismide elupaikade kaitseks,looduse tasakaalu säilitamiseks,loodusvarade säästlikuse kasutamise korraladamiseks Igaüheõigus-igalühel on õigus viibida looduses ja kultuurmaastikul,seda õigust ei reguleeri sedaus vaid peamikselt ainult inimkonna teadlikkusel ning eetika.ja moraalinormidel. Seadus määrab kindlaks nii kaitstavad loodusobjektid kui ka nenede kaitsmis viisid. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad,kaitsealusedliigid ja üksikobjektid. Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks,loodus- ja maastikukqaitsealadesk.Kõigi nende ülesandeks on sealse looduse kaitsmine,taastamine,uurimine ja tutvustamine.Rahvuspargide puhul lisandub maastike ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud kekkonnakasutuse säilitamine. Kaitsetavad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1
isiku valikust. Eetilise relativismi järgi pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt. Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. MORAALIOBJEKTIVISM Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. · Usub et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust. Eetiline absolutism igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastu ei sõltu kultuurist. · Usub et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mite kunagi ei tohi eirata. · Ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondade on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Loomuseadus ehk loomulik seadus:
Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. Kaalume objektiivset moraali. Moraaliobjektivism Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. Moraaliobjektivism ja moraaliabsolutism Eetiline absolutist usub, et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Moraaliobjektivist usub samuti, et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust. Absolutistid väidavad: · Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile. · Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus
annaabi.ee 
