16.Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? a. Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib b. Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta c. Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad d. Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a. Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d
eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse
16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19
ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49
ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49
Vastus: Teleoloogiliste teooriate hulka (standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus) Deontoloogilised teooriad (standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus) teo-deontoloogiline & reegli-deontoloogiline teooria. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist kinni pidada? Vastus: Me peame reeglit järgima alati sõltumata tagajärgedest Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavas üksnes inimese tundeid? Vastus: Emotivism Emotivism- moraaliotsustused ei seleta ega kirjelda midagi, nad väljendavad ainult inimese tundeid Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? Vastus: Normatiivne tasand arutletakse, mis on õige ja hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. Kirjeldav
soovitav?") · Algne küsimus (,,Kas soovitav on hea?") ei ole mõttetu. · Järelikult `head' ei saa siduda ühegi naturaalse omadusega. Kaks järeldust: · Lahtise küsimuse argumendist tuleb kaks järeldust: · Moore'i intuitsionism : "Hea" on lihtne, defineerimatu omadus. Me saame seda tunnetada intuitiivselt. · Emotivism : "Hea" ei osuta üldse mitte millelegi ja seepärast on eetika vaid illusioon. Võimalik, et moraalilaused väljendavad emotsioone. Moore'i intuitsionism · Kuna head ei saa määratleda mitte-eetiliste, naturaalsete terminite kaudu, on tegu kas lihtsa, defineerimatu omadusega või ei osuta see sõna üldse mitte millelegi. · Moore: hea on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt. · Tunnetame seda intuitiivselt. Naturalistide vastuväide lahtise küsimuse argumendile
taandub lihtsalt emotrsiooniväljendusele "mõrv päh" Emotivism nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakui ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed.
omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele naturaalsetele omadustele) -> II Mittenaturalism: pole teaduslik Nonfaktualism -> I veateooria (Mackie: moraaliomadusi on – need, kas tõesed või väärad, moraalifakte pole olemas) -> II nonkognitivism (moraalifakte pole olemas) -> emotivism Ayer(moraalilaused ei ütle maailma kohta midagi, väljendab ainult tundeid) -> preskriptivism Hare. (moraaliotsuste kaudu tehakse ettekirjutusi) -> ekspressivism (puudub tõeväärtus) Moraaliotsustuste tunnused: ei kirjelda olukordi, vaid ütlevad, mida peaksin tegema, loogiline vorm, universaalne. Eetikaväited
meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. A.J.Ayer, silmapaistev emotivist, oli seisukohal, et moraaliotsustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotsiooni-väljendusele ,,Mõrv päh!" Emotivismi mõttekäik 1. Lause on kognitiivselt mõttekas siis ja ainult siis, kui seda lauset saab verifitseerida. 2. Moraalilauseid ei saa verifitseerida. 3. Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad (on seega nonsenss, pseudoväited). Emotivism moraalikeele kohta: 1. Moraalikeel on subjektiivne väljendab emotsioone ja tundeid. Võimaldab väljendada oma tundeid, kuid millel pole seost hea ja halvaga, õigega ja vääraga. 2. Moraalikeel on imperatiivne ta käsib (ei kirjelda). 3. Moraalikeel on suunatud veenmisele. Püüab mõjutada teiste inimeste tegusid. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks; kiida sina ka." Emotivismi kriitika 1
annaabi.ee 
