Emotivism Preskriptivism Emotivism Eetikaväiteid (väärtusväiteid) ei saa tuletada faktiväidetest. „Peaks“ väiteid ei saa tuletada „on“ väidetest. Eetikaväited on emotiivsed, neil pole tõeväärtust. Nad pole ei faktiliselt, ratsionaalselt ega ka intuitiivselt õigustatavad. Väärtuslaused ei ole ei tõesed ega väärad, nad on selge mõtteta ja intuitsioon meid selles ei aita. Kuid moraaliväited väljendavad meie emotsioone. • Moraalikeel on subjektiivne, see väljendab emotsioone või tundeid. Ei ole tõesust ega väärust. • Moraalikeel käsib („petmine on väär“ tähendab „ära peta“.) Moraalikeel pole üldse kirjeldav. • Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) („mina kiidan selle heaks, kiida sina ka“) Väited Tähenduseta Tähenduslikud
Emotivism mittekognitivismi valda Eetikaväiteid (väärtusväiteid) ei saa tuletada faktiväidetest. ,,Peaks" väiteid ei saa tuletada ,,on" väidetest. Eetikaväited on emotiivsed, neil pole tõeväärtust. Nad pole ei faktiliselt, ratsionaalselt ega ka intuitiivselt õigustatavad. Väärtuslaused ei ole ei tõesed ega väärad, nad on selge mõtteta ja intuitsioon meid selles ei aita. Kuid moraaliväited väljendavad meie emotsioone. · Moraalikeel on subjektiivne, see väljendab emotsioone või tundeid. Ei ole tõesust ega väärust. · Moraalikeel käsib (,,petmine on väär" tähendab ,,ära peta".) Moraalikeel pole üldse kirjeldav. · Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) (,,mina kiidan selle heaks, kiida sina ka") 4 Väited Tähenduseta Tähenduslikud
Emotivism nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakui ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem
Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema? Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised • voorusteooria
· Moraaliotsustused kujutavad endast objektiivseid, universaliseeritavaid ettekirjutusi. · Hare: "Meie moraaliettekirjutustes saab olla objektiivsust, kui keel, milles neid sõnastatakse, ja selle keele loogika sunnib kõiki ratsionaalseid mõtlejaid jõudma samade moraaliarvamusteni isegi juhul, kui nad lähtuvad vastandlikest moraalivaadetest". · ("Objektiivsed ettekirjutused", 1993, eesti k. Akadeemia 1/2003, lk 39-40) · Hare usub, et moraalikeel on kõigis kultuurides ühesugune ja kõik arutlevad ühesuguste reeglite järgi. Deskriptivism ehk uusnaturalism · Esindajad: P. Foot, G. Warnock · Sellest, et head ei saa defineerida ühel kindlal moel, ei järeldu, et seda ei saa üldse defineerida. Foot'i näide faktide ja väärtuste seosest · "Toores" (brute ) on väärtussõna, väljendab pahameelt. · Seda saab aga kasutada vaid teatud juhtudel, mis on kirjeldatavad: toores on miski, mis
A.J.Ayer, silmapaistev emotivist, oli seisukohal, et moraaliotsustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotsiooni-väljendusele ,,Mõrv päh!" Emotivismi mõttekäik 1. Lause on kognitiivselt mõttekas siis ja ainult siis, kui seda lauset saab verifitseerida. 2. Moraalilauseid ei saa verifitseerida. 3. Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad (on seega nonsenss, pseudoväited). Emotivism moraalikeele kohta: 1. Moraalikeel on subjektiivne väljendab emotsioone ja tundeid. Võimaldab väljendada oma tundeid, kuid millel pole seost hea ja halvaga, õigega ja vääraga. 2. Moraalikeel on imperatiivne ta käsib (ei kirjelda). 3. Moraalikeel on suunatud veenmisele. Püüab mõjutada teiste inimeste tegusid. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks; kiida sina ka." Emotivismi kriitika 1. Emotivism oma verifitseerimisnõudega ei allu iseenda kriteeriumidele (ning on seega
annaabi.ee 
