Ameerika mandri raudteed asuvad mitmes kliimavööndis arktikast troopikani. Suured on ka veokaugused. Kaubaveotranspordis valitsevad eritingimusi ja erisoove omavad erafirmad Kõik see, pluss AAR väga ranged tehnilised normid kujundasid teravas tehastevahelises konkurentsis ameerika veduri omadused ja väljanägemise. Paljude firmade koostööna ja samal ajal konkurentsitingimustes arendati välja kaasaegne, suure töökindlusega diiselelektriline mootorvedur Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 5 VEDURITE KIRJELDUS Ameerika mootorvedurid on rasked: Teljekoormus kuni 35 tonni Elekterülekandega Varustatud vahelduvvoolu-diiselgeneraatoritega Suur kütuse- ja liivavaru Vedurid kapott-tüüpi- hoolduse lihtsustamiseks Juhiruum asub kõrgel- ohutuse tagamiseks Andrus MURUMAA
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega,
Seniseid peamiselt Belgias ja Venemaal valmistatud vedureid hakati välja vahetama omamaiste vastu. Ajaleht Kaja kirjutab 1931. aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile. Türil võtsid uue veduri vastu orkestrihelid. Rong oli varustatud uusimate seadmetega, maksimaalne kiirus 40 km tunnis (proovisõidul kuni 55 km), veojõud 260 t senise kuni 200 t vastu. Viljandi Tallinna vahelisi sõiduaegu: 1920 auruvedur 8 t 45 min 1934 mootorvedur 6 t 20 min 1937 mootorvagun , nn Mulgi ekspress 3 t 09 min Türi Tamsalu vahet hakkas lisaks rongile sõitma mugavam roobasomnibuss, mis jäi varsti käigust ära, sest reisijaid oli palju, aga kohti vähe. 1938. aastal maksis pilet kaks senti kilomeeter. Rongi koosseisus oli mitmesuguse otstarbega vaguneid: kauba, reisi, lahtised platvormvagunid, tsisternid, teenistus, posti, restoran ja magamisvagunid.
minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad. Mati Unt „Sügisball“ Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed – õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna-Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega,
A' Q1 - Q2 soojushulga Q1 suhet: = ehk = . Q1 Q1 Soojusmasina maksimaalne kasutegur ei sõltu masina konstruktsioonist ega töötavast kehast ja T1 - T2 võrdub: m = . T1 Ühegi reaalse masina kasutegur ei saa olla suurem sellest maksimaalsest väärtusest: T1 - T2 . T1 1. Mootorvedur, mille mass on 130 t, liigub kiirusega 2 m/s vagunikoosseisu poole ja haakub sellega. Vagunite kogumass on 1170 t. Kui suure kiirusega liiguvad vagunid pärast veduriga haakumist. LAHENDUS: m1 = 130 t = 1, 3 10 5 kg Valime x-telje veduri kiiruse suunas. Vastavalt impulsi jää - v1 = 2 m/s vuse seadusele on vedurist ja vagunitest koosneva süsteemi v2 = 0 m/s impulsivektorite projektsioonide summa enne ja pärast
annaabi.ee 
