suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse, suunates seda ringlema vaid mootori jahutussärgis. Vastavalt sellele, kuidas mootoris temperatuur tõuseb, hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse. Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis kasutatakse tsentrifugaalpumpasid, mis oma väikeste mõõtmete juures on suure jõudlusega. Paljudel mootoritel on veepump ventilaatoriga ühendatud üheks seadmeks, millel on ühine ajam. Sellisel juhul käitatakse mõlemad ühise kiilrihmaga.
pardakompuutri näidu alusel. Tänapäevastel raskeveokitel võib õlivahetusvälp ulatuda 60 000... 160 000 km- ni. See kehtib ideaaltingimustes - sõidetakse pikki vahemaid, mootor kogu aeg töösoe jne. Õli tuleks vahetada tihedamini järgmistel juhtudel: · Sõidumaad on lühikesed ( alla 15 km) ja mootori temperatuur jääb madalaks · Külm õhk ei lase mootoril täielikult soojeneda ( talvel ei jõua vesi mootoriplokist täielikult auruda) · Mootor töötab kaua tühikäigul ( ummikutes, samuti parkimisel töötava mootoriga ) · Sõidetakse tolmus ja liivas · Veetakse haagissuvilat või mootor töötab muudes rasketes tingimustes Mootoriõli vahetatakse alati koos õlifiltriga! Õli kulu Lubatavaks peetakse mootoriõli kulu kuni 0,5l/ 1000 km kohta. Korras mootoril on see palju väiksem. Õlikulu mõjutavad: · Kasutatud võimsus
Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga. 1-alumise pea pool, 2-laagriliuad, 3- kepsu lahtikäiv pea, 4-laagri puks, 5- kepsu ülemine pea, 6-kepsu säär 1-kolvi paigaldussuund, 2- kolvi valmistamise aeg, 3- tehase märk, 4- kolvi mõõt mm Diiselmootorid jaotatakse küttesegu moodustamise kambri järgi kahte põhigruppi: a) jaotamata põlemiskambriga mootorid, millised omakorda jagunevad kahte alagruppi:
Service) pardakompuutri näidu alusel. Tänapäevastel raskeveokitel võib õlivahetusvälp ulatuda 60 000... 160 000 km- ni. See kehtib ideaaltingimustes sõidetakse pikki vahemaid, mootor kogu aeg töösoe jne. Õli tuleks vahetada tihedamini järgmistel juhtudel: · Sõidumaad on lühikesed ( alla 15 km) ja mootori temperatuur jääb madalaks · Külm õhk ei lase mootoril täielikult soojeneda ( talvel ei jõua vesi mootoriplokist täielikult auruda) · Mootor töötab kaua tühikäigul ( ummikutes, samuti parkimisel töötava mootoriga ) · Sõidetakse tolmus ja liivas · Veetakse haagissuvilat või mootor töötab muudes rasketes tingimustes Mootoriõli vahetatakse alati koos õlifiltriga! Õlikulu. Lubatavaks peetakse mootoriõli kulu kuni 1l/ 1000 km kohta. Tegelikult korras mootoril on see palju väiksem. Õlikulu mõjutavad: · Kasutatud võimsus
Neljataktiline mootor nii otto, kui diiselmootor Kahetaktiline mootor nii otto, kui diiselmootor Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel
annaabi.ee 
