P1 ja pöördemoment kandub vedavalt võllilt muutumatuna veetavale võllile. Tagurpidikäigul lülitab otseülekandesidur C2 vedavaks teise planetaarülekande P2 kävikeseratta. Pidur B3 lukustab teise planetaarülekande sateliitide raami ja pöördemoment kandub sateliithammasrataste suunda muutes läbi kroonratta veetavale võllile. Piiratud esimese käiguni. Käiguvalitsa asendi D ei toimu esimese ja teise käigu korral mootoripidurdus, see tähendab. Et pöördemomendi ülekandmine on võimalik ainult vedavalt võllilt veetavale. Juhul kui veetav võll hakkab vedavast võllist kiiremini pöörlema vabakäigusidurid F1 ja F2 avanevad ja pöördemomendi ülekandimist ei toimu. Mootoripidurdus on siiski võimalik piiratud käikude asendis 1ja 2. selles asendis ühendatakse planetaarülekannete osad pidurute abil käigukasti kerega ja pöördemoment kandub läbi käigukasti mõlemas suunas. Automaatkasti õlipump
EBC ülesandeks on vältida vedavate rataste libisemist mootoriga pidurdamisel ehk gaasipedaali vabastamisel tekkiv aeglustus ja kui võtad käigu alla EBC rakendub tööle kui vedava silla rattad libisevad mootoriga pidurdamisel ehk siis gaasi ei vajuta käik sees Ka EBC süsteemi kasutab ABS komponente .ABS tarkvara on õhendatud EBC tarkvaraga. Rataste andurite ja mootoriaju info põhjal saab EBC vedavate rataste libisemise. EBC töötamise ajal säilitatakse optimaalne mootoripidurdus ja auto on juhitav. EBC töö lõppeb kui hakkad uuesti kiirendama. Hädapidurduskorrektor. Hädapidurduskorrektor rakendub tööle siis, kui liiga järsku ja tugevalt vajutada piduripedaalile. Siis saab absi juhtplokk signaali ja rakendab ise maksimaalselt pidurid tööle. Kokkuvõte Erinevaid süsteeme autojuhi ohutuse tagamiseks on palju ja erinevatel autotootjatel erinevad teinekord ka sarnaselt käituvad süsteemid oma ehituselt päris palju. Ma ei kahtlegi, et ainult
Sellel ajal kontrollitakse heitgaaside tagastus ja lambda reguleeringu. 6. Kiirendus kiirenda uuesti kuni 80 km/h. Sellel ajal kontrollib juhtplokk lambdareguleeringut ja süütekatkestusi. 7. Hoia kiiruns u 5 min jooksul muutumatuna. Selle ajal kontrollitakse lambdanaduri reageerimisaega, süütekatkestusi, lambdareguleeringu korrigeerimist, heitgaaside tagastust, katalüüsmuunduri töötamist ja aktiivsöefiltri tuulutust. 8. Mootoripidurdus sõidutsükli lõpus lõpetamiseks korda veel mootoripidurdust (punktis 5 kirjeldatud tegevust). oo
km/h. Sellel ajal kontrollitakse heitgaaside tagastus ja lambda reguleering. Kiirendus kiirenda uuesti kuni 80 km/h. Sellel ajal kontrollib juhtplokk lambdareguleeringut ja süütekatkestusi. Hoia kiirus u 5 min jooksul muutumatuna. Selle ajal kontrollitakse lambdaanduri reageerimisaega, süütekatkestusi, lambdareguleeringu korrigeerimist, heitgaaside tagastust, katalüüsmuunduri töötamist ja aktiivsöefiltri tuulutust. Mootoripidurdus sõidutsükli lõpus lõpetamiseks korda veel mootoripidurdust (punktis 5 kirjeldatud tegevust). Kasutatava protokolli saab üldjuhul määrata diagnostikapesas kasutusel olevate kontaktide põhjal: ISO- Kasutusel peab olema 4, 5, 7, 16 CAN- Kasutusel peab olema 4, 5, 6, 14, (võimalik ka 15) 16 PWM- Kasutusel peab olema 2, 4, 5, 10, VPW- Kasutusel peab olema 2, 4, 5, 16, 16 kuid mitte 10 2. Ajalugu
pöörelda ainult ühes suunas päripäeva, teises suunas on päikeseratas lukustunud. Ketaspidur lülitatakse sisse planetaarreduktori käikude D2 , D3 ja 2 ajal. Käikude D2 ja D3 puhul võimaldab päikeseratta ühes suunas vaba pöörlemine saavutada auto liikumise ajal vabakäigu. Käiguvalitsa asendis 2 aga lülitub lisaks veel sisse lintpidur B1 , mis lukustab päikeseratta täielikult, nii nagu on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 3.5.5. Sellisel juhul on võimalik ka mootoripidurdus. Üldiselt on aga planetaarülekandes kõigi vabakäigusidurite funktsioon käiguvahetuse ajal tekkivaid lööke pehmendada. Näiteks tagarattaveolise automaatkäigukasti planetaarreduktori kinemaatilises skeemis (punkt 3.5.5.) puuduvad vabakäigusidur F1 ja selle lülituspidur B2 . Kui selles planetaarreduktoris vahetub käik D3 D2 , siis käiguvahetuse ajal tekkiva löögi ärahoidmiseks peab täpselt eesmise siduri lahtiühendumise hetkel sisse lülituma lintpidur (vt punktid 3.5.5 ja 3.5