Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Põlevad õhus Jagunemine: > Maagaasiks > Vedelgaasiks > Tehisgaasiks > Biogaasiks > kaasnev gaas Põhiliselt metaan Leidub koos naftaga või eraldi Lõhnatu ja värvitu Suurimad leiukohad: > Venemaal > Iraanis > Ameerika Ühendriikides Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Generaatorgaas Kõrgahjugaas Kasutatakse mitmes tööstusharus ja majapidamisgaasina Propaan ja butaan
1.Kütus, kütuse liigid ja tuumaenergia. 2.Omadused. 3.Diiselkütuse omadused või parameetrid, mis teda iseloomustavad ( pilt nr 1 ) 4.Energeetiline tõhusus ja ökoloogilised omadused 5.Kasutatud lingid , raamatud. 1.Mis on kütus? Kütus ehk kütteaine on aine mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana.Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks ( küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum , diislikütus), tööstuses jne. Kütuste liigid. Gaasiline kütus. Tahked kütused: puit, turvas, kivisüsi, põlevkivi. Tahkete kütuste omadused: orgaanilise aine sisaldus, kütteväärtus, tuhk, mineraalne CO2, vesi. Tahke kütuse utmine, koksistamine, gaasistamine. Tahke kütuse termilise töötlemise produktid. Tuumaenergia.Eesti Vabariigis on energeetikaprobleemid kujunenud aktuaalseimaks.
järgmistele nõuetele peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni; · õli hangumistemperatuur peab olema madal; · õli leektemperatuur peab olema kõrge; · õli tuhasisaldus ei tohi olla suur; · õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Euroopa ja Ameerika klassifikatsiooni järgi mootoriõlide liigitus Mootoriõlisid liigitatakse viskoossuse ja kvaliteedi järgi. Enamuses maades kasutatakse USA-st pärit viskoossuse järgi liigituse süsteemi. SAE- klassifikatsioon SAE klassifikatsioonis liigitatakse mootoriõlid 11-nesse klassi. Klasse tähistatakse arvudega 0, 5, 10, 15, 20, 25, 30, 40, 50, 60
...........................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana,näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Kütused on kivisüsi,pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit, küttepuit, bensiin, petrooleum, diislikütus- need kõik on kasutusel meie igapäevaelus See uurmistöö käsitleb just erinevaid kütteliike majapidamises või nende säästlikkust. 3 KÜTUSE KOOSTISOSAD Kütus koosneb: · Orgaaniline osa keerukad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja orgaanilise
väiksem kui karburaatormootoritel. Liitrivõimsuse suurendamiseks on mõnedes diiselmootorites kasutusel ülelaadimine, s.t. õhk antakse silindrisse laaduriga ülerõhu 0,15 ... 0,16 MPa all. Et sel teel suureneb igasse silindrisse siseneva õhu mass, võib suurendada ka sissepritsitava kütuse kogust. Sel juhul suureneb mootori samade mõõtmete, väntvõlli sama pöörlemissageduse ja silindrite ühe ja sama arvu korral selle võimsus tunduvalt. Ülelaade mootoreis kasutatakse laaduri käitamiseks heitgaaside energiat, s.t kasulikku võimsust selleks otstarbeks ei kulutata, mis muudab mootori ökonoomsemaks. Lisaks sellele soodustab diiselmootori ülelaadimine toksiliste ainete sisalduse vähenemist heitgaasides. Ülelaadurina kasutatakse turbokompressorit, see koosneb kahest labadega rattast tsentripetaalsest radiaalturbiinist ja üheastmelisest kompressorist -, mis kinnitatud samale võllile.
· peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni; · õli hangumistemperatuur peab olema madal; · õli leektemperatuur peab olema kõrge; · õli tuhasisaldus ei tohi olla suur; · õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Mootoriõlide liigutus SRÜ-s Mootoriõlide liigitus on kindlaks määratud riikliku standardiga. See kehtib kõikidele mootoriõlidele peale lennukiõli. Selle järgi liigitatakse õlid viskoossuse, kvaliteedi ja mootori tüübi järgi. Viskoossuse järgi jagunevad SRÜ mootoriõlid 21 klassi. Talvisteks nimetatakse 6 ja 8 cSt viskoossusega õlisid ning suvisteks neid, mille viskoossus on 10 ja enam cSt 100°C juures.
· peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni; · õli hangumistemperatuur peab olema madal; · õli leektemperatuur peab olema kõrge; · õli tuhasisaldus ei tohi olla suur; · õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Mootoriõlide liigutus SRÜ-s Mootoriõlide liigitus on kindlaks määratud riikliku standardiga. See kehtib kõikidele mootoriõlidele peale lennukiõli. Selle järgi liigitatakse õlid viskoossuse, kvaliteedi ja mootori tüübi järgi. Viskoossuse järgi jagunevad SRÜ mootoriõlid 21 klassi. Talvisteks nimetatakse 6 ja 8 cSt viskoossusega õlisid ning suvisteks neid, mille viskoossus on 10 ja enam cSt 100°C juures.
Uute lennu- kimudelite väljatöötamisel on suurt tähelepanu pööratud eelkõige õhusaaste ja müra vähenda- misele. Uued kaubalennukid tarbivad tonnkilomeetri kohta vähem kütust, kütuse põlemisprotsess mootoreis annab vähem saasteaineid ja lennukimootorid tekitavad vähem müra. EL juhtorganid on kehtestanud liikmesmaadele ranged müra- ja saastenormid, mistõttu pole võimalik maanduda liikmesriikide lennuväljadel lennukitel, mis nendele normidele ei vasta.
annaabi.ee 
