tundrates ja mujalgi, enne kui taipas, et tema sisemised allikad asuvad siiski kodus. Paralleeliks päriselust võib tuua üliõpilaste (noorte) minekud välismaale, et saada uusi kogemusi ja avardada silmaringi. Siiski tulevad paljud hiljem tagasi, leides, et kodus on siiski kõige parem. 2) 4) erinevad tegevusliinid: eneken- ekke ekke rändamised seos ekke ja kodukohaga 5) Tegelaste iseloomustus: Ekke Moor: Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda ning ta proovis ise vahepeal värsse kirjutada, mida ta saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekke oli seiklushimuline ja julge – rändas ringi ja sai palju uusi tutvusi. Allikate otsimise ajal muutus ta küpsemaks, töökamaks ja ka arukamaks. (Töötas praost Odja juures, ei kosinud Lassit, Lapimaa tütarlast)
Keegi aga ei saa tema valedest haiget. "Nipernaadi ei valeta, ta luiskab." Naised on kõik hästi vaiksed, pole armastust tunda saanud, kogenematud ja inetud. Erand on vaid Maret, vana kaluri tütar, Nipernaadi naiselik analoog, samamoodi luiskab. Maret oli Nipernaadi hingesugulane. Nipernaadi naine Inrid oli pigem Nipernaadi lapsevanem kui naine. Toetas meest. Sai aru, et Nipernaadi äraminek on osa tema tööst. Vastupidiselt Ekke Moorile luiskas Nipernaadi, et teeb mingit tööd, tegelikult ta aga neid ameteid ei pidanud. Rollimängud. ,,Isade maa" romaan vabadussõjast. 1 ,,Karge meri" juurte ja kohanemisega seotud raskused. Tegevus toimub väikesel saarel, äratuntav selles on Ruhnu saar. Seal elabad hülgekütid oma peredega. Üks neist, Matt Ruhve, on tõsine, tugev, rohmakas. Ta kosib mandrilt noore naise Katrina
nad olid jõudnud laande, tundsid suitsu ja nägid tuld. Nad lasid suitsul end juhtida ja kohale jõudes nägid nad vanamoori, kes paja alla tuld tegi ja selles lahjat leemekest keetis, ning hundipesa. Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel magama minna ning ise pada valvata. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga. Mehed kinnitasid moorile, et valvavad kolmekesi kordamööda katelt. Esimesena oli valves Alevite armas poeg ning varsti saabuski Härjapõlvlase poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta. Alevipoeg ütles, et ta võib maitsta, kui kulbi sisse ära ei upu ning nii väike vennike tegigi. Peale leeme maitsemist sirgus poisike seitsmekümne süldi võrra ja kadus seejärel nagu tina tuhka, peale selle oli veel ka pada pühitud, katel koristatud. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsapea ja veega
4. Ekke Moor : · Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. ,,Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks Ekket." ,,Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud võõrasse pessa mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima, aga sõim jooksen nagu vihm räästast alla." Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda ning ta proovis ise vahepeal värsse kirjutada, mida ta saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekkel ja tema emal olid kummalised suhted. Tema ema oli vahepeal tema peale vihane, kuid siis järgmisel hetkel jälle leebe. Neenu Moor : · Ta oli Ekke ema, kes väga hoolis oma poegadest. Tema kaks poega olid
sööte rahulikult edasi. B: Kiljatate kohkunult, punastate seejärel ja lükkate taldriku koos supi (putukaga) demonstratiivselt laualt maha. C: Tõmban kelneri tähelepanu käeviipega, juhin ta tähelepanu supis olevale putukale ning hakkan uut suppi ootama. Kõik oli ideaalne. Seda momendini kuni minu kõrval istuv vanavanaema kallas söömahoos oma klaasist vett su uuele pintsakule. Nii see asi jääda ei saa. Kuidas käitute? A: Nüüd ja praegu, teen moorile selgeks, mida temast tegelikult arvan. B: Võtan viisakalt vastu oma kalli vanavanaema siira vabanduse ning ei tekita draamat. C: Otsustan siiski draama tekitamise kasuks ning tühjendan oma veeklaasi sisu vaenlase hallidesse juustesse ja lisan talle vaikselt kõrva sosistades solvangu. Õpetaja osa Õpetaja juhib kogu kogu tunnis toimuvat, vajadusel esitab õpilastele täiendavaid küsimusi, vastab küsimustele, jagab ülesanded. Õpilaste osa
fantaasiarohke Jürgen Helms. Sama vähe on usutav Arndti teade, nagu oleks XIII saj lõpul Edise kuulunud Taubedele, sest Taubesid mainitakse ürikuliselt alles hiljem. Esimene usaldatav teade pärineb 1346. aastast, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et Kucris) Nykolaus de Oyes´i nimelisele aadlimehele. Samal aastal müüsid taanlased oma Põhja-Eesti valdused Saksa Ordule. Vahetult enne seda (4. aprillil 1346) läänistas Taani kuningas Valdemar IV Edise küla koos mõisaga Hinke Moorile. Nimetatud mõis asus tookord Revino külas (in villa Reyenalle). Seda kohta tunti veel 19. sajandil Vanamõisa välja nime all. Tegemist on kõoige vanema mõisaga kogu Ida-Virumaal. Oletatakse, et Revino mõis võis hävida Jüriöö ülestõusu tulemusena, sest hiljem seda enam ei mainita. 1477. aastal asus mõis juba Edise külas ning seda mainitakse kui "vana mõisa", samal ajal kui Kukruse on ,,uus mõis" Sel ajal oli Edise omanikuks Bernd Tuve. Viimane näib 1544
Rüütel ütles kuningannale õige vastuse: naine tahab armsama üle valitseda. Moor nõudis teeneks abielu rüütliga. Pulmaööl küsis moor, milles ta süüdi on, et rüütel väldib. Rüütel selgitas, et ta on nii kole. Moor ütles, et oodaku ja käitugu viisakalt, küll asjad muutuvad. Moor andis valiku: kas on kole ja vana, aga hea naine, kellega pole probleeme, või noor ja ilus, kes kergesti häbistada võib. Rüütel andis moorile vabad käed teha nii, nagu moor heaks arvab, et mõlemale parem oleks. Moor muutus kaunitariks nad said õnnelikuks. Emanda moraal: kui mees on kitsi ja vastik, olgu ta neetud, ta peab naise pilli järgi tantsima, siis on kõik hästi. · Oxfordi tudengi elu: Tudeng räägib, mida Padovas õpetlaselt oli kuulnud. Lugu räägib Saluzzo markii Walterist, kes ei hoolinud murest, aina lõbutses, isegi naist polnud. Markii alamad ja rahvas nõudsid, et ta naise võtaks. Markii ei lubanud
annaabi.ee 
