Moonirull - Tehnoloogiline skeem - näidis (0)

/var/www/annaabi/html/annaabicron/docshtmltemp/188187/Backup

Kordamisküsimused
Mida mõistetakse haiguse etioloogia all?

Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline
on sobiv keskkond ja peremeesorganism.
Mida tähendab mõiste “patogenees”? 

Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist.
Iseloomusta ägedat haigust.

Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega.
Iseloomusta kroonilist haigust.

Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all.

Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus

Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega)
Pulmonoloogilised haigused
Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid.

Geneetiline eelsoodumus

Sugu, vanus

Antikehade puudulikkus

Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus
Nimeta mõjutatavad riskitegurid

Suitsetamine

Külm ja niiske õhk

Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia

Viirus
Nimeta esmased uuringud:

Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine

Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja

Instrumentaalsed uuringud ägeda kopsuhaiguse puhul - röntgen

Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul - 
Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata
PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata
Mis on põletikuline kopsuhaigus: mis on tekkepõhjus ja kus põletik lokaliseerub?

Tekib viiruse või bakteri tagajärjel ning lokaliseerub kopsukoes

Kopsupõletik või bronhiit
Mis on KOK?

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mitte põletik 

Lokaliseerub bronhides

Bronhi valendiku ahenemine - õhuvool on takistatud - hingamisraskused
Mis on pleuriit?

Kopsukelme põletik - üleliigne vesi koguneb kopsukelmes
Kuidas nõustada patsienti, kellel on sagedasi probleeme kopsudega?

Suitsetamist vähendada ning hoiduda soodustavatest teguritest
Kardiovaskulaarsed haigused

Ateroskleroos – Arterite valendiku ahenemine ja verevarustuse häire

Isheemia –  Verevarustuse häire

Hüpertensioon - Kõrge vererõhk

Hüperkolesteroleemia - Kõrge kolesterooli tase

Hüperlipideemia - Kõrge lipiidide hulk veres
Nimeta mittemõjutatavad riskifaktorid.

Geneetiline eelsoodumus

Sugu, vanus 

Geneetilised lipiidide ainevahetuse defektid
Nimeta mõjutatavad riskifaktorid

Hüperlipideemia (saab reguleerida ravimitega)

Arteriaalne hüpertensioon (saab reguleerida ravimitega)

Suhkurdiabeet

Suitsetamine
Nimeta ebaselged või vähem olulised riskifaktorid

Rasvtõbi

Vähene füüsiline aktiivsus

Stress (A-tüüpi isiksus)

Postmonpausaalne östrogeenide defitsiit

Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine
Mis on südame põletikuliste haiguste tekkepõhjuseks?

Bakter/Viirus ehk haigus/põletik südamekoes
Kuidas jõuab haigustekitaja südamesse?

Vereringest

Sekundaarne südamepõletik tekib teisjärguliselt pärast kurgu või ninakoopa põletikku
Mis on ateroskleroos haigusena?
Arterid on ahenenud – verevarustus häirub - organism ei saa piisavalt hapnikku – lamatiste teke
Kuidas tekib infarkt?
Kolesterool koguneb veresoontesse, kleepub omavahel kokku ning moodustab trombi. Tromb
liigub  vere   kaudu  südame   poole  ning  sulgeb   vere  ning   hapniku  tee   südamesse  ning  tekitab
infarkti. Tekib nekroos
Millistes elundites võivad esineda muutused pikaaegse hüpertoonia tõve korral?

Neerud – neerupuudlikkus

Silmad - silmarõhk tõuseb

Süda - infarkt, aordi lõhkemine

Aju - insult
Kuidas hüpertooniatõbi kahjustab silmi?

Silmarõhk tõuseb

Silmakapillarid lõhkevad
Mis on äge kardiovaskulaarne puudulikkus?

Tuleb ootamatult ja järsku, tromb
Mis on krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus?

Pärast infarkti tekib alati südame puudulikkus, sest infarkti kolle ei taastu. 

Võib tekkida aja jooksul ahenenud arteritest ja süda ei jaksa seetõttu verd ringi pumbata.
Nefroloogilised haigused.
Nimeta neerufunktsiooni peamised ülesanded organismis

Väljutada jääkained, mürgid

Toota hormoone

Vererõhu reguleerimine

Neerudest sõltub punaliblede teke, et hapnikku laiali viia

Veetaseme reguleerimine

Vere filtreerimine
Selgita mõisted:

Albuminuuria – valk uriinis, näitab et neer ei tööta korralikult

Elektrolüüdid   –   kõik   ained   mida   organism   vajab   ja   kasutab   nt.   naatrium,   kaalium,
magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad, glükoos jt. Organismi ainevahetuse
tulemusena on need ka jääkained mis ühinevad veega.

Kreatiniin – lihaste ainevahetuse jääk

Ureemia – organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega
Kuidas tekivad ägedad neeruhaigused?

Bakter või viirus

Põiepõletikust
Mis on immuunmehhanismiga seonduv neeruhaigus? (krooniline neeruhaigus)

Nt neerupõletik, mis jääb ravimata ning aeg-ajalt tekib uuesti
Nimeta neeruhaiguste riskitegurid

Viiruslikud ja bakteriaalsed infektsioonid

Külmetamine

Geneetiline eelsoodumus

Vedelikupuudus
Selgita vedeliku manustamist ja patsiendi poolset tarbimist neeruhaiguste korral

Põiepõletiku, neerukividega ja neerupõletikuga peab palju jooma.
Gastroenteroloogilised haigused
Nimeta seedetrakti osad, millest toit otseselt läbi käib?

Suuõõs – söögitoru – magu – peensool – pärasool 
 Millised elundid kuuluvad seedetrakti juurde lisaks eelmistele?

maks

sapipõis

jämesool

pankreas

kõhunääre
 Mis on nende elundite ülesanne?

Ensüümide tootmine, toitainete lõhustamine organismis ja jääkainete eemaldamine.
Mis on bilirubiin?

Erütrotsüütide lagunemise produkt/sapipigment.
Mis on ikterus ja kuidas see tekib?

Naha, limaskestade ja skleerade kollasus, tekib kui bilirubiin on veres .
Nimeta gastroenteroloogiliste haiguste riskitegureid?

geneetiline eelsoodumus

autoimmuunsed mehhanismid

ebaõiged toitumisharjumused – süüakse 1-2korda päevas ja liiga palju korraga

suitsetamine ja alkoholi (liig)tarvitamine
Mis on äge gastriit ja millest see tekib?

Järsku   tekkinud   mao   limaskesta   põletik,   ei   muutu   krooniliseks   gastriidiks.   Tekib
peamiselt:   liigsöömisega,   põletikuvastased   ravimitega,   riknenud   toiduainetega,
alkoholiga.
Mis on krooniline gastriit ja kuidas see tekib?

Kaua kestnud mao limaskesta põletik, võib muutuda ägedaks gastriidiks, võib muutuda
vähiks. Tekib liigse maohappega, mao bakteriaalne seis tasakaalust väljas.
Mis on gluteenenteropaatia e. tsöliaakia?

Gluteeni ehk teravilja valgu talumatus
Mis on laktoositalumatus ja miks see tekib?

Piimasuhkrutalumatus.   Laktoositalumatuse   põhjuseks   on   organismi   võimetus   toota
laktoosi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi.
Mis on pankreatiit ja kuidas see tekib?

Kõhunäärmepõletik. Pankreatiidi tekkepõhjuseks on et ensüümid ei imendu peensoolde
ning selle tagajärjel tekivad pankrease koe kahjustused.
Mis on maksatsirroos ja kuidas tekib? 

Krooniliste   maksahaiguste   järgne   tüsistus,   maksakoed   on   surnud   mürgi   tõttu   ning
asenduvad   sidekoega.   Kõige   sagedasem   põhjus   alkohol   aga   ka   B-   ja   C-hepatiit   ja
autoimmuunsüsteemiga seotud pikaajalised maksahaigused.
 Milline on õige toitumisviis seedetrakti haiguste korral?

Suitsetamisest ja alkoholist loobumine

Juua palju vett

Toituda 4-5korda päevas ja vähem korraga
Tugi- ja liikumiselundite haigused
 
Mis on liigeskõhr?
Kaitseb luid ja liigeseid
Millised on tugi- ja liikumiselundkonna haiguste riskitegurid?

Geneetiline eelsoodumus

Vanus

Sugu. Naistel rohkem reumatoidartriit, meestel podagra

Liigeste ülekoormus

Halvad elu- ja töötingimused

Külmetamine, külm ja niiske õhk

Autoimmuunsed mehhanismid
Miks ja kuidas tekib liigese põletikuline haigus?

Kui bakter või viirus satub verre, krooniline põletikukolle. Bakter eritab toksiine, millest
tekib põletik.
Miks ja kuidas tekib liigeste krooniline haigus?

Liigeste äge haigus, jääb krooniliseks. Tekib samamoodi kui bakter või viirus satub verre.
Mis on osteoartroos?

Kõhre kulumine ja liigesevedelik (liigesvõie) väheneb.
Kuidas tekib podagra?

Kusihapet   tekib   liiga   palju   ning   jääb   organismi   ja   ladestub.   Soodusteguriks   liigne
söömine, alkohol.
Mis on osteoporoos?

Luu mass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks.
Mis on remissiooni periood?

Haiguse   puhkeperiood,   põletiku   vaheline   periood,   inimene   tunneb   ennast   paremini,
haiguse kontrolli all hoidmise eesmärk on hoida remissiooni perioodi võimalikult pikana.
Nimeta ravivõimalusi krooniliste liigestehaiguste korral ja millal võib neid teostada?Miks?

Mudaravi 

Massaž

Füsioteraapia

Tegevusteraapia

Külmaravi
Millal on mudaravist kasu?

Lihaste, luude ja sideokoe haigustega

Närvisüsteemi haigustega

Suguelundite haigustega

Seedeelundite haigustega

Nahahaigustega 
Milliste terviseprobleemidega ei tohi mudaravi teostada?

Ägedas seisus nakkushaigustega

Rasedusega

Lõppstaadiumis krooniliste haigustega

Põletikulise haigusega

Kui on või on kunagi olnud kasvaja
Mis on külmaravi ja millal seda teostada? 

Külmaravi tehakse kui tekib põletik.
Sisesekretsioonnäärmete ehk endokrinoloogilised haigused
Mis on sisesekretsioonnäärmete ülesanne?

Sisesekretsiooninäärmete ülesanne on toota hormoone, mis imenduvad otse verre.
Mis ülesanne on hormoonidel?

Hormoonide ülesanne on hoida organismi tasakaalus ja reguleerida ainevahetust

Hormoonid reguleerivad ensüümide aktiivust ja hulka
Kõige tähtsam sekretsiooninääre on 

ajuripats  sellepärast,   et  ta   juhib   teiste   sisesekretsioonnäärmete   tööd.   Samuti   toodab
kasvuhormooni ja heaoluhormoone.
Närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus on 

hüpotalamus  ja tema  ülesanne on hoida homöostaasi(organismi  parameetrite  hoidmist
teatud vahemikus), südametegevust, soojusregulatsiooni, ainevahetust, janu, näljatunnet,
und, emotsioone ja tundeelu.
Mis on seratoniin ja millise endokriinelundiga on seotud?

Seratoniin on heaolu hormoon, seotud on käbikehaga. Leevendab stressi
Mida reguleerib kilpnääre?

Kilpnääre reguleerib organismi kasvamist ja arengut. Samuti reguleerib ainevahetust
Mida reguleerib kõhunääre?

Kõhunääre reguleerib insuliini tootmist, seega alandab suhkrusisaldust. (Kui veresuhkur
on kõrge, siis veri on paks)
Mis ülesanne on neerupealsetel?

Neerupealsete ülesanne on adrenaliini tootmine, mis kiirendab ainevahetust
Kuidas tekib magediabeet?

Tekib antidiureetilise hormooni puudusest
Kuidas tekib I-tüübi diabeet? Millised on riskitegurid?

Autoimmuunhaigus, kus pankreas ei tooda insuliini

Riskiteguriks on geneetiline eelsoodumus
Kuidas tekib II-tüübi diabeet? Millised on riskitegurid?

Tekib siis, kui tarbitakse liiga palju magusat (võib tekkida keskeas) 

Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeediga, siis sünnib suure tõenäosusega ka laps II
diabeediga
Kuidas diabeeti kontrolli all hoida?

I tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, insuliin

II tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, tablettravi
Millised on diabeedi hilistüsistused?

Südame   ja   neeruhaigused,   silmad.   Silmades   tekib   kõrge   vererõhk,   nägemine   jääb
nõrgemaks ning võib üldse kaduda. Silma kapilaarid lõhkevad. Suur rõhk trombi tekkeks.
Mis on diabeetiline ketoatsidoos? Milline on esmaabi?

Kõrge veresuhkur, insuliin jäi süstimata. 

Esmaabiks on insuliini süstimine, na cl lahus
Mis on diabeetiline hüpoglükeemia? Milline on esmaabi?

Veresuhkur langenud, liiga suur insuliini annus. Patsiend on süstinud insuliini aga ei ole
söönud, ebatavaliselst tugev füüsiline koormus.

Esmaabiks:   teadvusel   haigele   3-4   tükki   suhkurt,   200   ml   piima,   mett,   leiba,   kartulit.
Teadvuseta haigele suu limaskestale määrida mett või siirupit.
AJUKOE ERUTUSHÄIRED
Mis on epilepsia?

Närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood
Mis on generaliseerunud epileptiline hoog?

Ulatuslik   hoog.   Algavad   teadvuse   kaoga,   millega   järgnevad   kohe   krambid.   Sageli
lõpevad tugevad hood sügava lhiajalise unega. Võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase
ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja urineerimine
Kirjelda abi krambihoo ajal

Vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele

Ei tohi jätta järelevalveta seni, kuni teadvus täielikult taastub

Kiirabi vaid juhul, kui hoog kestab üle 10 minuti.
Kirjelda auraga migreeni

Klassikaline   migreen:   visuaalsed   sümptomid   nagu   vaatevälja   värisemine,   siksakiline
nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). 
Kirjelda autismi

Endassesulgumus on arenguhäire, psüühika kahjustatud areng, kalduvus mõtlemises ja
tegevustes.   Närvisüsteemi   häire,   kus   ilmnevad   raskused   sotsiaalsete   suhete   loomisel,
kontakti ja kommunikatsiooni puuded ning kognitiivne mahajäämus. 
Mis on teadvushäire?

Koljusisene   põhjus   (nt   ajutrauma,   ajuverevalum),   epilepsiast   või   sellele   järgnevast
seisundist.
Mis on somnolents?

Haiguslik   unisus.   Teadvuse   nõrgenemisel,   püsivama   kerge   teadvushäire   tekkimisel
muutub   inimenen   haiguslikult   uiseks.   Tavaliselt   kõrge   palavikuga   inimene,   kes   on
poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte
Mis on soopor?

Teadvushäire   süvenedes   muutub   inimene   lühiajaliselt   äratatavaks   kusjuures   sõnaline
kontakt temaga on raskendatud. 
Mis on kooma?

Teadvuse   raskema   häire   korral   ei   ilmne   ärkamisreaktsiooni   ka   tugevamate   ärrituste
korral. 
Mis on amüotroofne lateraalskleroos?

Motoorneuroni haigus on progresseeruv närvisüsteemi degeneratiivne haigus, mis esineb
peamiselt täiskasvanud inimestel. Mitmete närvide põletik, tekib lihastroofia ja halvatus,
lõpeb hingamispuudulikkusega sest hingamislihased ei tööta. Lihased ei allu tahtele, võib
kesta 10-20a 
Mis on Parkinsoni tõbi?

Degeneratiivne   kesknärvisüsteemi   haigus,   kahjustab   liigutus   ja   kõnevõimet.   Väheneb
dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor.
Mis on sclerosis multiplex?

Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi
valgeaines. Käte ja jalgade nõrkus, lihasjäikus, topeltnägemine, depressioon, impotentsus.
Insult
Mis on insult?

Insult on järsku algav osaline  ajutegevushäire,  mille põhjuseks on kahjustatud  ajuosa
verevoolu  vähenemine  või lakkamine.  Ilma  hapniku ja  toitaineteta  võivad  närvirakud
mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda.
Nimeta insuldi alaliigid

Ajuinfarkt  ehk   isheemiline   insult   tekib   veresoone   ummistuse   tulemusel.   Sageli   on
ajuinfarkti põhjuseks veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos või veresoonte topistus ehk
embol, mis liigub verevooluga südamest või unearteritest

Ajusisene   verejooks  ehk  hemorraagiline  insult  tekib   ajuarteri   lõhkemise   tulemusena.
Sageli on verejooksu riskiteguriks kõrge vererõhk, mille tulemusel tekkinud verejooks
põhjustab verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu ajukahjustuse.

Ämblikvõrkkesta-alune verejooks  ehk  subarahnoidaalne  hemorraagiline  insult  tekib,
kui veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud aneurüsm ehk
kotjas väljasopistis.
Nimeta insuldi sümptomid

Insuldi   tunnusteks   on   tavapäraselt   ühe   kehapoole   halvatus,   liikumisvõimetus,   kõne
häiritus. Kõne võib olla lihtsalt segane, pudistatud või tekib üldse suutmatus rääkida või
ka   mõista   teiste   kõnet.   Lisanduda   võivad   tasakaalutus,   nägemishäired,   tajuhäired,
mälulangus, segasusseisund. Veresoone lõhkemisel tekivad aga ka peavalu ja iiveldus.
Mis on TIA?

Transitoorne isheemiline atakk
Millised võimalused on insuldi ravis?

Spetsiifilist ravi, millega saaks ravida kahjustunud närvirakke, kahjuks ei ole. Esialgses
ravis on kõige olulisem vereringe parandamine ning tüsistuste vältimine. Edasises ravis
peab alandama vererõhku, ravida südamerütmihäireid ning korrigeerida diabeeti, et ära
hoida insuldi kordumist. Paljudel juhtudel on soovitatav regulaarne aspiriini tarvitamine
väikestes annustes. Samuti tehakse taastusravi kõne ja liikumise parandamiseks.
Mis on paralüüs?

Halvatus   ehk   paralüüs   on   lihaste   funktsiooni   täielik   või   osaline   kaotus   kesk-   või
piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel.
Mis on pleegia?

Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st
tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna.
Mis on parees?

Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatuseleehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu
langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral
inimene  ei  suuda  tahtlikke  liigutusi   sooritada,  juba  mõne  päeva   jooksul  pareesiks, st
aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.
Mis on tsentraalne e. spastiline halvatus?

Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse
ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja
seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka
lihasejäikus   (spastilisus),   refleksid   jäsemetel   on   elavnenud,   sageli   võib   esineda
automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.
Mis on perifeerne halvatus?

Piirdenärvisüsteemi   kahjustuse   korral   tekib   perifeerne   ehk   lõtv   halvatus.   Perifeerse
halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed
närvid.   Halvatu   lihased   on   lõdvad,   lihaste   kõhetumus   (atroofia)   areneb   kiiresti   ning
refleksid on nõrgad või kustunud. 
Mis on hemiparees?

Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline
halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.
Mis on hemipleegia?

Hemipleegia   ehk   ühepoolehalvatus   tekib   peaaju   kahjustuse   korral.   Sel   juhul   esineb
kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus.
Mis on paraparees?

Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste
funktsiooni langus, lihasenõrkus.
Mis on parapleegia?

Parapleegia  korral on tegemist  mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste  kehaosade,
kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega.
Mis on tetrapleegia?

Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga
Nimeta sagedasemad probleemid peale insulti

Kõnehäired, liikumishäired, neelamishäired, tasakaaluhäired.
Patsiendi abistamine peale insulti. Kirjelda, mida on võimalik teha. 

Haiglas   tegeleb   füüsilise   puude   (halvatuse)   taastusraviga   füsioterapeut,   vahel   ka
tegevusterapeut.

Kõnet õpetab logopeed.

Insuldi ravi puhul on väga olulisel kohal hea hooldus ja põetus. Puhtus, liikumine, õige
asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste vältimisel.
Närvisüsteem
 
Närvisüsteem koosneb:

Kesknärvisüsteemist (KNS)

Piirdenärvisüteemist ehk perifeersest närvisüsteemist (PNS)
Kesknärvisüsteemi kuuluvad

Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju.
Perifeerne närvisüsteem koosneb

Pea- ja seljaajust väljuvatest närvidest ja närvisõlmedest ning autonoomse närvisüsteemi
perifeersetest osadest (kraniaalnärvid, seljaajunärvid).
Närvisüsteemi ülesanne elusorganismis on: 
Töödelda   väliskeskkonnast   ning   organismist   pärit   informatsiooni   ning   reguleerida   selle
tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat.  Närvisüsteem kogub, edastab,
töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi lihastele ja näärmetele.
Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: 
Vasak ajupoolkera juhib parema ajupoolkera tegevust ning vastupidi.
Millised protsessid toimuvad aju koores?
Kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud
protsessid.
Millises ajuosas asub nägemiskeskus?
Kuklasagaras.
Mida tähendab afaasia?
Afaasia   ehk   kõnehalvatus   on   kõnetegevuse   aspektide   (rääkimine,   arusaamine,   kirjutamine,
lugemine)   häire,   mis   tuleneb   vasaku   ajupoolkera   (paremakäelistel)   lokaalsest   kahjustusest.
Afaasia puhul on häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine.
Mida tähendab düsgraafia?
Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega,
neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga.
Mida tähendab düsartria?
Düsartria   on   kõnepuue,   mis   tekib   kesknärvisüsteemi   teatud   piirkondade   orgaanilisest
kahjustusest.   Sellest   tulenevalt   on   halvatud   kõnelihaste   töö   ning   inimene   pole   võimeline
korrektselt   kõnelema.   Düsartria   korral   on   kahjustatud   hääldamine,   hääl,   hingamine   (sh
kõnehingamine), dünaamika, kõne kiirus, rütm ja aktsent.
Mida tähendab amneesia?
Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel.
Ulatuse järgi eristatakse:

täielik   amneesia  –  inimene   ei  mäleta  mitte  midagi,  sõltumata  mälu   liigist,  sündmuse
toimumise ajast või sündmuse laadist.

osaline amneesia – inimene mäletab teatud sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei
suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi.
Kirjelda dementsust.
Dementsus   on   sümptomite   kompleks   ehk   sündroom,   mida   iseloomustab   peamiselt
intellektuaalsete  võimete  taandareng.  Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik  ka mäluhäirete
esinemine.   Dementsuse   esimesed   tunnused   võivad   avalduda   juba   50.   eluaastatel.   Kuna
dementsuse kujunemise algetappidel inimene tunnetab oma intellektuaalsete võimete alanemist,
siis kaitsereaktsioonina hakkab inimene vältima uudseid ja keerulisemaid olukordi.
Mis on deliirium? 
Deliirium   ehk   segasusseisund   on   psüühikahäire,   mille   puhul   on   iseloomulik   teadvuse
hägunemine ja nägemishallutsinatsioonide esinemine. Lisaks kaasuvad veel desorientatsioon nii
ajas, kohas ja ka enda isikus, ärevus, hirmutunde, psühhomotoorse rahutus.
Mida mõistetakse hallutsinatsioonide all?
Hallutsinatsioonid võivad olla

visuaalsed   e nägemishallutsinatsioonid   kus  võidakse  näha  kõikvõimalikke    tavalisi  ja
ebatavalisi loomi ning esemed. 

taktiilsed hallutsinatsioonid   "sisalikud/ussid roomavad kehal", "tunne nagu suu oleks
karvu või traate täis". (Taktiilne (lad tactilis, puudutatud saama) on kompimisega tajutav
tegevus, mis on seotud füüsilise kontakti ja kompimismeelega.
 Mis on Alzheimeri tõbi?
Alzheimeri   tõbi   on   terminaalne   neurodegeneratiivne   haigus,   mis   on   on   peaaegu   poolte
dementsuse juhtude põhjuseks. 
Sümtomatoloogia: orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime
halvenemine,   pikaajalise   mälu   kaotus.   Keha   funktsioonid   nõrgenevad,   mis   põhjustab   lõpuks
surma. Keskmine elulemus  umbes seitse aastat.