Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"moondetegurite" - 8 õppematerjali

Kujutava geomeetria 7 loeng
2
docx

Kujutava geomeetria 7.loeng

Kaldkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge ühe ja sama teravnurga all. Pind lõikab ennast lõpmata palju kordi. Rakendusena kolmnurkkeere. Aksonomeetria Kujutamismeetodit, mille abil luuakse objekti piltlik kujutis, nimetatakse aksonomeetriaks. Akonomeetria jaotus: 1)teljestiku projektsiooni alusel: *paralleelaksonomeetria (rist-, kaldaksonomeetria) *tsentraalaksonomeetria 2)telgede moondetegurite vahekorra alusel: *isomeetriline e võrdmõõduline (isomeetria- mx=my=mz)- ristisomeetria, kaldisomeetria *dimeetriline e kahemõõduline (dimeetria- mx=mz; mxmy)- ristdimeetria, kalddimeetria *trimeetriline e kolmemõõduline (trimeetria- mxmymz) ­ risttrimeetria, kaldtrimeetria Moondetegur- lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda suhet nimetatakse lõigu moondeteguriks. Taandatud moondetegur tähendab suurendatud moondetegurit.

Matemaatika → Kujutav geomeetria
50 allalaadimist
Kordamisküsimused 80-99 - rõngaspind ja pinnad
4
pdf

Kordamisküsimused 80-99 - rõngaspind ja pinnad

Järelikult saab tsüklilise pinna iga punkti kohalt teha tasandilise lõike, mille kuju on ringjoon. 87. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? Kujutis konstrueeritakse punktide ristkoordinaatide järgi teljestiku kujutise baasil. Kujutamismeetodit, mille abil luuakse objektist piltlik kujutis, nimetatakse aksonomeetriaks. 88. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel; b) telgede moondetegurite vahekorra alusel? a) rist- ja kaldaksonomeetria b) a) Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised (mx = my = mz). * 2) b) Dimeetrilised ehk kahemõõdulised (mx = mz; mx my ) * 2) c) Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised (mx my mz). 89. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. 1) Ristisomeetria 2) Ristdimeetria 3) Kaldisomeetria 4) Kalddimeetria 90

Insenerigraafika → Tehniline graafika
20 allalaadimist
Kujutava geomeetria eksami teooria
12
pdf

Kujutava geomeetria eksami teooria

b) kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja kruvijoonelisel liikumisel 114) Kuidas tekib tsükliline pind? Püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. 115) Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? Tuletada objektide piltlikke kujutisi, mille järgi saaks määrata ka objekti mõõtmeid 116) Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel ­ rist- ja kaldaksonomeetria b) telgede moondetegurite vahekorra alusel ­ isomeetrilised ehk võrdmõõdulised , dimeetrilised ehk kahemõõdulised ja trimeetrilised ehk kolmemõõdulised . 117) Aksononeetria põhiteoreemi (Pohlke teoreemi) sõnastus. Ekraanile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina.

Matemaatika → Kujutav geomeetria
509 allalaadimist
Kordamisküsimused
13
doc

Kordamisküsimused

Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Järelikult saab tsüklilise pinna iga punkti kohalt teha tasandilise lõike, mille kuju on ringjoon. 115. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? kujutamisviisi, milles kujutis konstrueeritakse objekti punktide ristkoordinaatide järgi teljestiku kujutise baasil. 116. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel; b) telgede moondetegurite vahekorra alusel? paralleel (rist ja kald) ja tsentraalaksonomeetria isomeetriline (võrdmõõduline), dimeetriline, trimeetriline 117. Aksononeetria põhiteoreemi (Pohlke teoreemi) sõnastus Ekraanile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina. 118. Kirjutage telgede moondetegurite vaheline seos ristaksonomeetrias. 119

Matemaatika → Kujutav geomeetria
661 allalaadimist
Kujutava geomeetria põhivara
32
pdf

Kujutava geomeetria põhivara

1) tsentraalaksonomeetria (teljestiku projekteerime tsentraalkiirtega); 2) paralleelaksonomeetria (teljestiku projekteerime paralleelkiirtega), mis jaguneb: a) kaldaksonomeetria - projekteerimiskiired kaldu, b) ristaksonomeetria - projekteerimiskiired risti. Käsitleme ainult paralleelaksonomeetriat ja peame silmas, et kehtivad kõik paralleelprojekteerimise kohta käivad laused (vt. 1.2.). Aksonomeetrias omavad erilist tähtsust telgede x, y ja z moondetegurid mx, my ja mz (joon.56). Moondetegurite mx= O0A0/OA; my= O0B0/OB; mz= O0C0/OC omavahelistest suhetest eristame järgmisi standardseid aksonomeetrilisi teljestikke: 29 O 1 1 1 A C B z0

Matemaatika → Kujutav geomeetria
463 allalaadimist
Kujutav geomeetria kordamisküsimused
5
docx

Kujutav geomeetria kordamisküsimused

63. Milliseid pindu loetakse laotuvateks pindadeks, nimetage need. Pindu, mida on võimalik tasandiks koolutada, nimetatakse laotuvateks pindadeks: kooniline, püramiidiline, silindriline, puutujapind 64. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Silindrilise ­ ristkülikud, koonilise - kolmnurgad 65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondetegurite vahekorra) alusel? Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised my=mx=mz Dimeetrilised ehk kahemõõdulised mx=mz; mxmy Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised mxmymz 66. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. 67. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias?

Matemaatika → Kujutav geomeetria
504 allalaadimist
Kujutava Geomeetria abimaterjal
74
pdf

Kujutava Geomeetria abimaterjal

; m";em, ). seks asendatakse ribadest moodustatudldhismudeligafioon. 3) Trimeetrilised ehkkolmem66dulised 5.20,b). Kogu pind jaotatakse v6rdseteks ( mr *mr afir ) . pinna sobivalaiusegaribadeksnii,et silindrilise juhtjooneks kujuneb riba keskkohal olev meridiaan,kusjuuresmoodustajadon juht- Vastavalt kasutatud projektsiooniliigile ja joonegaristi. Nende moodustajate otspunkid moondetegurite vahekorralesaavad aksono- asetsevad ribasid uksteisest eraldavatel meetrialiigid ka oma nimetuse.Jdrgnevalt meridiaantasanditel.Tinglaotusesaamiseks tutvustamerist-ja kaldaksonomeetria olulise- piisab 0he taolise riba t6elise kuju maidliike. vdljajoonestamisest.Sama p66rdpinnating- laotuse saaks teha ka antud pinna v66sid 1. lsomeetriline ristaksonomeetria ehk asendavatest p66rdkoonuse v66dest ristisomeetria

Insenerigraafika → Insenerigraafika
104 allalaadimist
ÜLESANNE III KLAMBER
154
pdf

ÜLESANNE III KLAMBER

Muudatused toimuvad selles suunas, nagu on kasutatud kihi värvus, jooneliik jne. Käsust väljutakse automaatselt. Märkus. Soovitatav on käsuga INSERT sisestatud DWG-faili joonis kohe käsu EXPLODE abil üksikosadeks jaotada (jaotub sellisteks osadeks, millest see plokk koosatati). Plokkide jaotuvus käsuga EXPLODE on määratud põhimuutujaga EXPLMODE: EXPLMODE = 0: käsuga EXPLODE ei saa töödelda plokki, mille sisestamisel on muudetud X-, Y- ja Z-suunaliste moondetegurite omavahelist suhet (vanad AutoCADid lubasid ainult sellist moodust). EXPLMODE = 1, käsuga EXPLODE saab jaotada plokki, mille sisestamisel on muudetud X-, Y- ja Z-suunaliste moondetegurite omavahelist suhet, kuid tulemused võivad olla kohati ettearvamatud, näiteks võib ringjoon jaotuda ellipsijuppideks jne. Käsu tellimus: EXPLODE ↵ Töö 3 Klamber 33 {objekt} ↵ . .

Insenerigraafika → Autocad
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun