· 1868.-raharent 13. 19.saj. alguses talurahva koosseis: · I mõisarahvas · II külarahvas: 1) pererahvas 2) sulasrahvas 3) vabadikud e. popsid 14. Talupoegade koormised: 1 ) mõisale: · teorent (abitegu, rakmetegu, jalategu) · naturaalandamid · rahamaksud 2 ) riigile: · pearaha · nekruti andmine · sõja ajal lisandusid teenistus maakaitsevägedes, vägede majandamine, vägede moonastamine, küüdikohustus 3 ) vallakogukonnale: · teede korrashoid · magasiaida ja kooli ehitamine · valla piirkonnas tegemist vajavad tööd · teetegemine · nekrutite toetamine 4 ) kirikumaksud 15. Liikumine · Väljarändamisliikumine--talupojad tahtsid maad ning minna keelatud Venemaale, väljas ei olnudki aga parem kui meie maal. · Usuvahetusliikumine--talupojad tahtsid maad astuti vene õigeusku pidi
sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale. Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi nekruteid. 1807. a moodustati talupoegadest maakaistsevägi e maamiilits. Sõjaaegadel süvenes majanduslik surutis, mis oli tingitud erakorralistest koormistest (vägede majutamine, moonastamine, küütimine). Talurahva vabastamine pärisorjusest. Rüütelkondades jõuti seisukohale, et järelandmisi tuleb teha õiguslikul pinnal, säilitades mõisnike majandusliku ülemvõimu. Keiser Aleksander I kinnitas uue Eestimaa talurahvaseaduse 23. mail 1816 ning Liivimaa talurahvaseaduse 26. märtsil 1819. Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks
Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783. aastal maksumääraga 70 kopikat igalt mehelt(aja jooksul pearaha maks suurenes). Nekrutiandmine(verekümnis) kehtestati Eestis 1796. aastal. Sõjaaegadel lisandus teenistus maakaitsevägedes; vägede majutamine, moonastamine ja küütimisega seotud kohustused. Igal aastal vajasid täitmist kogukondlikud koormised. Koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. Usk keisrisse vallandas 1845. a. suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad arvasid, et "keisri usku" minnes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jm. Usuvahetajatele kehtestati pooleaastane "järelemõtlemisaeg".
riigiga tihedamalt liita ja Poolastada jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine katoliiklus vastureformatsioon jesuiitide ordu. -6- Põhja-Eesti Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad Rootsi riigi käsutuses haldas Tallinnas kuberner (sõjapealik; linnuste korrashoid, kaitse; vägede moonastamine; transport; riigitalupoegade maksude laekumise valvamine ja kuninga poolt valitud nõunikud. Mõisad Rootsi suguvõsa liikmetele. Rootsi kuningad talupoegade peksmise vastu, inimõigusede, - pojad koolidesse, võrdõiguslikkus, Rootsi riigipäeval asindatud kõik seisused, samuti talupojad. Saaremaa Taani valduses. Kinnitati aadli senised eesõigused, rüütelkonna mõju väiksem kui mujal Eestis
ajajooksul 5kordseks. Koroonud olid riigitalupojad. Peamiselt Saaremaal. Nekrutiandmine oli riiklik kohusutus, sõja koormis. Alguses ilma reegliteta kus priiid talupojad, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed värbati sõjaväkke. Sellest sai vabaksosta. Halva teo eest võis mõisnik talupoja nekrutiks anda. Nekrutite toitmine ja majutmaine oli kogukonna mure. Nende tööks oli maakaitsevägedes teenimine, vägede majutamine, moonastamine, küüditamisega seotud kohustused. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine, vallapiires tehtavad tööd jne. Kirikumaksud mis tagasid kirkuorganisatsiooni ülalpidamise. Uued talurahvaseadused (1849- Liivimaa, 1856- Eestimaa, 1865- Saaremaa) Uute seadustega tuli välja H. V. Fölkersahm kes leidis laheduse teorendi asedamise raharendiga ja taludepärisostmise võimalus.