Aitkuivati (rohujahu veski juures) pikk ja massiivne krohvimata maakiviseintega ehitus, kus m üürid laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega. Hoonet katab viilkatus üleulatuvate räästastega, mis otsaviiludes raamitud tulem üüridega. Hoone ühes otsafassaadis on hoonest kitsam ja madalam viilkatusega kaetud k ütteruum. Hoone võib pärineda XIX saj viimasest verandist. Meijerei ja teenijatemaja,K üün ,Laut ,Rehi ,Aednikumaja,Moonakamaja ,T ööhoboste tall ,Valitsejamaja. Tõõ mõisas. Mõisas kestis töö kella viiest hommikul kaheksani õhtul. Kell 89 oli keskhommik, kell 1416 oli l õuna. 11 Pickwa vana töökoja otsas oli post, kus oli m õisa kell, mida löödi alati töö algul, keskhommikul, l õuna ajal ning õhtul. Kui kell lõi, siis jäid hobused seisma, ei tahtnud enam tööd teha, olid harjunud s üüa saama.
taanduva jääserva küljest lahti murdunud pangas, mis sulamisel setetesse lohu jättis. Oleme kohas, millel on Vapramäel kõige suurem ajalooline taust. Siinsel Vapramäe lael on vanasti peetud rahvapidusid, korraldatud laulupidusid ja suvelaagreid. 1924 aastal peeti siin Nõo kihelkonna esimene laulupäev audirigendi Aleksander Läte juhatusel ja 1926 aasta 16. juunil toimus siin Nõo esimene laulupidu. Möödunud sajandi lõpuosas oli mäe lagi suuremas osas lage ja siin asus moonakamaja, kus elas kaks Timuski peret, kelle kasutada oli Vapramäe lael 25 ha põllu- ja metsamaad. Talu piir on praegugi äratuntavalt olemas. IX sajandi lõpul kultiveeriti see maa männikülviga, mistõttu on see osa metsast ligi 100 aastane. Ilus koht pikniku pidamiseks. Infopunkti selgitus on asjakohane ja piisav. 4. Kuninga pärna nimesaamisest ja istutamisest on mitmeid legende. Ühe rahvapärimuse järgi olevat see Rootsi kuninga Karl XII istutatud. Teise legendi järgi
kala- ning lihatöötlemise ettevõteteks. Kohalikud hakkasid kujunevat töölisasulat kutsuma võõrapäraselt Viskoosaks. Ametlikult on see praegu vaid nimi bussiootepaviljonil. Sadam kannab aga Kõrgessaare nime ja seostub nii kohalikele kui ka suvekülalistele ennekõike lestakalaga. Tänast Kõrgessaaret võib pidada tõeliseks arhitektuuriliseks kurioosumiks, kus saaks korraldada omapäraseid nö elamuajaloolisi ekskursioone. Alles on veel mõisaaegne moonakamaja, samuti sõjajärgsed suured ja venepärased sõjaväeelamud ning terve linnaosa hilisema nõukogude perioodi korterelamuid, sekka eramuid. Järgmine vaatamisväärsus on Reigi kirik. Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Pärast rootslaste väljasaatmist 1781. aastal hakkas Reigis kujunema eestikeelne elanikkond.
suurenes (Mõisa moonakad). Mõisarahvas: Jätkuvalt jagunes kaheks osaks : saksad ja mõisateenijad. Al 19 saj keskpaigast mõisateenijate ja tööliste arv hakkas oluliselt kasvama. Lihttööjõud mõisades kasvas mitmekordselt, üldjuhul tegemist aastapalgalitega. Nende kõrval mõisates ka päevilised. Kui kadus teorent, oli vaja mõisatel tööjõudu, mõisamoonakad tegid ära põhitöö. Veel elasid moonakad koos hoones, mida nimetati moonakamajaks. Mõisate juurde hakkab kuuluma moonakamaja. Mõisates jätkuvalt probleemiks tööjõupuudus, pigem alati vähe. Murrang elu-olus: Põhi elamuteks on olnud rehielamu, 19. saj laiendati rehielamuid. Hakati ehitama eraldi eluruume, mida nimetati kambriteks, mis olid eraldatud küte ruumidest ning olid suitsuvabad ning neil võisid olla klaas aknad. Olid laud põrandad, varem olid savipõrandad või lihtsalt muld. Uuenduseks oli rehielamust eraldi ehitatud elamud. Võeti kasutusele petroolium lambid, mis olid olemas igas talus (1-2)
Nende sakside alla kuulus mõisomanik/rentnik oma perega ning lisaks ka mõisnikku lähemad abilised mõisas (kas sakslased või vabad inimesed). Oluline suunamuutus toimus 19 sajandi keskpaigas- kui kadus teorent (raharendile üleminek) siis mõisates tekkis selge vajadus uue tööjõu järele ning selle probleemi lahendamiseks hakati mõistaesse kõigepealt võtma aastatöölisi ehk mõisamoonakaid(sest said osa töötasust toiduainetes, neil oli sageli ka oma aiamaalapp). Ilmus uus hoone- moonakamaja" sinna sai moonakas endale siis ühetoalise korteri soetada. Talurahva ühiskonnas peeti mõisamoonakaid kõige madalamaks kihiks üldse. Mõisates kasutati ka päevatöölisi hooajatöödel (tavaliselt palgati vabadikkude seast). Ajapikku tekkis aga selge tööjõupuudus. Murrang talurahva eluolus- Talurahva eluasemeks oli traditsiooniline rehielamuolnud sajandeid, 19 saj toimusid aga muudatused- esialgu hakati olemasolevaid rehielamuid ümber
annaabi.ee 
