Silma ja käe koostöö täiustub, mis paneb aluse kirjutamisoskusele füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Initsiatiiv v. süütunne lapseliku otsekohesuse kaudu ilmneb Laste teeseldud käitumine 7. A kriisi psühholoogilisteks moodustiteks on : Psüühilise elu vahendatus ja suvalisus millal lapsed võivad teiste inimeste emotsioone mõistma 3-4 a W. James- mina pilt Materiaalne mina- keha, sotsiaalne- mida teised minust mõtlevad, vaimne- võimed, kalduvused animism see on Elututele asjadele elusate joonte omistamine mina kontseptsioon: See. Mida teised neist mõtlevad ja see, kuidas nad tegutsevad vanemlikud käitumismudelid ja omad ideaalid Kesk. Lapseeas keeline areng Keelel on nii tegevust aktiveeriv kui ka pidurdav roll
lükkata. On leitud palju vastuolusi, näiteks korraldasid Austraalia teadlased endise Treblinka koonduslaagri territooriumil uurimise ja jõuti selgusele, et maa-alal puuduvad matmised. Samuti on lükatud ümber väide, et kõik Auschwitzi hukatud maeti 10m sügavustesse aukudesse, kuid on selgunud, et põhjavesi algab 1,5m sügavuselt ja seega oleks augud muutunud vähem kui 12tunniga tiigi taolisteks moodustiteks. Kindel on see, et kindlasti on asju, mida keegi meist ei tea. Sealseid saladusi ja meetodeid, mille koonduslaagrites hukkunud endaga kaasa viisid. Samuti on kindel, et me võime teada palju valesid ja väär väiteid. Seda, mis koonduslaagrites tegelikult toimus teavad vaid need, kes pidid seda tundma ja nägema. Renate Kapp 9.klass
suurim arteriaalne veresoon), suubub paremasse kotta. Varustab keha hapnikurikka verega. (Aort-arterid-arterioolid-kapillaarid-veenulid-veenid-2 õõnesveeni) . 38. Südame erutusjuhtmesüsteem Südame erutusjuhtesüsteem – tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. 39. Veresoonte jaotus Klassifikatsioon. Veresooned jagunevad ehituse, jämeduse ja kulu põhjal arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. Arter on veresoon, mida mööda veri voolab südamest eemale. Arterites(v.a.kopsuarter) voolab hapnikurikas ja CO2 vaene veri. Veen on veresoon, mida mööda veri voolab südame suunas. Veenides(v.a
Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme 20. Veresooned
sisaldav arter kopsutüvi. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme. Veresooned veri voolab organismis ringivalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse
Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme 21. Veresooned mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku
hajaküla (LõunaEesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel(Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks suhted naabritega: lõunas elasid enamvähem samal arengutasmel hõimud, tehti vastastikuseid rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a põletasid eestlased Sigduna), idas Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod 1.3 Usund Eestlaste muinasusund: muinasusundist saab teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, arheoloogia vahendusel
annaabi.ee 
