44. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Prosoodianähtus. Ülesanded: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine, sõnapiiri näitamine seotud rõhuga. 45. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Pearõhk, kaasrõhk, rõhutu. Tooge näiteid! 46. Milleks on vajalik lauserõhk? Olulise ja uue info rõhutamiseks, esiletõstmiseks, tunderõhk, moodustajastruktuur. 47. Missuguse kahe erineva külje vahel tehakse vahet kvantiteedi puhul (kestus ja välde)? Kvantiteet e pikkus. Kestus e füüsikaline kvantiteet, välde e lingvistiline kvantiteet. 48. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? Hääliku enda laad, naaberhäälikute laad, naaberhäälikute kestused, kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, sõna pikkus, kõnetempo, hääliku asukoht sõnas. 49. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Kestus:
· seostusteooria (kuidas on võimalik üht elementi teatud kohast nihutada? kuidas siire toimub? Ehitatakse süntaksipuu). On piirangud, mis viitavad suhetele struktuuri: c-command ehk sõltumine, m-command ehk maksimaalne projektsioon (nt nimisõna ainsus määrab ära kogu nimisõnafraasi arvu) ja government ehk rektsioon. Minimalism. Selle mõte oli keeruliseks muutunud teooriaid lihtsustada. 8. Moodustajastruktuur. Kuidas moodustajaid kindlaks teha? Vahetute moodustajate analüüs Lause on hierarhilise ehitusega moodustis, mis jaguneb mitmesuguse keerukusastmega vahetervikuteks ja alles lõppastmel üksiksõnadeks. Lause moodustajad on ühtviisi need vahetervikud kui ka üksikud sõnad. Moodustajate analüüs põhineb näitelausete osadeks jagamisel. Püütakse leida lause osi, mis käituvad lauses iseseisvalt. Vahetute moodustajate analüüs
Rõhk on mõne silbi (sõnarõhk) või sõna (lauserõhk) intensiivsem hääldus. Rõhu ülesanded: 1) kõne liigendamine sõnadeks ja kõnetaktideks 2) pikkades silpides II ja III välte võimaldamine. Pearõhk sõnaalgulises silbis. Järgsilbid kaasrõhulised (nende ees kerge teha pausi) või rõhuta (pausi tegemine nende ees ebaloomulik). Lauserõhk on vajalik: 1) võimendus e. emfaas 2) uus ja vana teave e. reema (suurema rõhuga) ja teema 3) moodustajastruktuur (erinev tähendus sõltuvalt sellest, milline liitsõna osa rõhutatud on: tunnitöötasu). Eesti keele silbitamisreeglid: 1) konsonantide vaheline üksik vokaal kuulub järgmisse silpi: ka-la 2) kui vokaalide vahel on kõrvuti mitu konsonanti, kuulub järgmisse silpi vaid üks neist: kind- lam 3) pikk vokaal v. diftong kuulub reeglina ühte silpi: lau-lud 4) kolme vokaali järjendist kuulub teise silpi viimane: põu-a-ne
Rõhutatakse tavaliselt olulist ja uut infot Uus (reema) ja vana (teema) info: Poisil on uued saapad. Lapsed mängivad peitust. Tüdruk otsib kadunud palli. > Tüdrukul oli pall. Eesti keeles on rõhk lauses lõpuosas: Jaan loeb raamatut. Kontrast lauserõhk tuuakse tavalisest asendist mujale. Siis on tegemist esiletõsterõhuga: Jaan loeb raamatut. Jaan loeb raamatut. Tunderõhk e emfaatiline rõhk: Temast poleks ma seda oodanud Moodustajastruktuur liitsõnades, nt tunnitöötasu, taskukellakett 46. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? Kvantiteet e pikkus: kestus e füüsikaline kvantiteet välde e lingvistiline kvantiteet Häälikute kestusele avaldavad mõju mitmesugused tegurid: 1) hääliku enda laad omakestus, nt helitud k, p, t, s on pikemad kui nende helilised vasted; madalad vokaalid pikimad, kõrged lühimad; 2) naaberhäälikute laad, nt inglise vokaalid heliliste kons. ees pikemad, samuti pikemad
nominaalsetest liikmetest. Nominaalne lauseliige (subjekt e alus, objekt e sihitis, adverbiaal e määrus jne) on lause osa, mille keskmes on harilikult nimisõna e substaantiiv. Finiitverb ja nominaalliikmed moodustavad struktuuri, mille osad sõltuvad üksteisest. Vaeglaused - puudub finiitverb; nt tervitused, pealkirjad, väljendid (Tere; suur allahindlus; jne) Tekstiellipsid - lauseliikmeid võib ära jätte kui kontekst annab piisava informatsiooni. 29. Lause moodustajastruktuur. Lausel on hierarhiline struktuur. Strukturaalne süntaks uurib lause moodustajat. Nende leidmiseks kasutatakse kontrollvõtteid, mis põhinevad sõna ümbruse arvestamisel. Need testid on substitutsioon e asendus ja permutatsioon e siire. See pole eriti täpne, kuna tähtis roll on uurija vaistul. Moodustajate analüüsil püütakse leida lauseosad, mis käituvad iseseisvalt. Lause hierarhiline struktuur avaldub igal tasandil vahetute moodustajatena.
annaabi.ee 
