frakkide ja hiljem ka jakkidega, on siiani jäänud meestemoe klassikalisteks ning ajatuteks elementideks, mis lõid elegantse mene imidzi tema jaoks olulistel hetkedel. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivastusstiilid olid ampiirstiil, romantism ja biidermeier. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati
AASTATEL Korsett, kui naissoo ahistamise sümbol, kadus moest. Jätkus armastus karusnahkade vastu – sellega kaunistati nii kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid. Meikimine muutus sotsiaalselt aksepteeritavaks. Moodsaimaks riietusesemeks oli hobble skirt – põlvede juurest kitsas seelik. MOOD 1920 Kõige kantum soeng oli poisipea. Esialgu kanti seda leina märgiks, kuid hiljem näitasid naised poisipead kandes oma moekust ja iseseisvust ühiskonnas. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis samuti eeldas lühikest juust. 1930. AASTAD Pärast 1929. aasta börsikrahhi
hiljem Saksamaal(Johann Gottfried von Herder ning kirjanduslik"tormi ja tungi" liikumine). MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid
Romantismis oli mood tähtsal kohal, selle arenguga hakati kandma erilisemaid asju. Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk- kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. Realismis oli tähtis õmblusmasina leiutamine, mis tegi riided lihtsamaks ja odavamakas. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe
·Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. NAISTE MOOD ·19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. ·Varrukad puhviti hästi kaharaks. ·Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. MEESTE MOOD ·Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. ·Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. ·Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. EKLEKTIKA ·19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma. ·Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. ·Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. HISTORITSISM
Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 10 Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikkkuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid.
pikk-kuub. Frakki hakati pidama rohkem peoülikonnaks ja vähem pidulike sündmuste korral kasutati smokingut. Põlvpüksid olid jäänud täiesti minevikku. Ülikonna juures mängis väga suurt rolli kallis materjal ja hea rätsepatöö. Ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Meeste rõivastus oli küllaltki värvikas, kuna kuub võis omada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone. Püksid olid aga alati ühte tooni-valged. Torukübar sai moodsaimaks peakatteks. Tumedad toonid kujunesid üpriski tavaliseks. Tänavariietuseks oli palitu ja silinderkübar. Lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell kuulusid ehetena mehe tualeti juurde. 19.sajandi kotid olid kroogitud ja rikkalike kaunistustega. 19.sajandil tuli moodi krinoliin ehk kellukesekujuline kohev seelik, mida toestas traatraam. Aja jooksul muutusid krinoliinkleidid aina suuremaks ja uhkemaks, suurenes ka raam, mille peale kõik kleidikihid laotati. Krinoliin võis olla kuni
"Saturn Devouring One of his Sons" by Francisco Goya. Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga enamasti valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett. Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Arhitektuur Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Sageli lükati klassitsistlikesse
Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. 3. Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk- kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldaselt laiu
nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid
annaabi.ee 
