Heinrich Schütz (8. oktoober 1585 Köstritz 6. november 1672 Dresden) oli saksa helilooja ja organist. Teda on sageli nimetatud Saksamaa tähtsaimaks heliloojaks enne Johann Sebastian Bachi. Koos Claudio Monteverdiga loetakse Schützi 17. sajandi mõjukamaiks heliloojaiks. Ta kirjutas arvatava esimese saksa ooperi "Dafne", kuid selle muusika ei ole säilinud. Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt.
Hiljem hakati muusikas taotlema laulvust, tekkis uus laulmismaneer bel canto stiil. Selline ooper levis Itaaliast üle Euroopa ja sai tuntuks opera seria ( tõsine ooper ) nime all. Selline ooper võimutses 18.saj. keskpaigani. Barokkajastul tekkis seoses opera seriaga lauljate kultus ja võimuvõitlus laval. Ooperi numbritest tõusis esikohale aaria, aariate meloodiad olid üle kuhjatud keeruliste käikudega, et võimaldada lauljal oma häält demonstreerida. Claudio Monteverdiga on aga seotud ooperikunsti areng. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". See on teos mille muusika on säilinud tänani. Orpheuses kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. . Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik
eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla). Kuulame: Habanerat GIUSEPPE VERDI (1813 1901) Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga. Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline. 12-aastaselt sai ta ise selle küla organistiks, selleks ajaks oli ta teinud oma esimesed heliloomingulised katsed. 1832. aastal üritas ta saada sisse Milano konservatooriumisse; tal puudusid vajalikud teadmised. Ta jätkas eraõpinguid ning abiellus. 1839. aastal lavastati Milanos tema esimene ooper "Oberto", see võeti koheselt hästi vastu. Sellele järgnes paar ebaõnnestumist
kammerlikele koosseisudele: (,,Kleine geistliche Kontzerte" III 1636, 1639 ja ,,Symphoniae sacrae" I-III 1629, 1647, 1650 soolohääle(te)le + basso continuole Nt. ,,Eile mich Gott zu erretten" (vt. noot Wikis), "Wann unsre Augen schlafen ein" Need on paralleelanriks itaalia kammerkantaadile ja milles võib leida ka ooperile ja oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid. 1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle mõjud Schützile on vaimulikes kontsertides päris tugevad. Tsükkel "Musikalische Exequien", mis on kirjutatud sõbra ja toetaja matusetalituseks. Seda võib võrrelda reekviemiga. Ühtlasi on see üks vähestest Schützi teostest, millel on konkreetne seos jumalateenistusega. Tähtsaim oratooriumi alaliik on protestantlikus muusikas passioon Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud evangeeliumist.
krahv Moritz astus sellele vahele ja andis talle raha, et ta võiks muusikaliselt end Veneetsias harida. Veneetsias viibis ta 4 aastat ja naases seejärel Saksamaale, kui sai kuurvürsti õukonna kapellmeistriks. Kolmekümne aastase sõja ajal kirjutati muusikat ainult kammerlikele koosseisudele, kuna suured kapellid olid lagunenud või virelesid. 1628-9 käis taas Veneetsias, kus puutus kokku Claudio Monteverdiga. Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon-Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumist. Schützi tähtsaim motetikogu on 1648. a ilmunud „Vaimlik koorimuusika“(Geistliche Chormusik)
annaabi.ee 
