Päikesekuninga õukond Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusma...
tõmmata. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Väidetavalt arvati isegi nii, et kui sind polnud õukonnas, siis ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid, Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Peale selle toetas LouisXIV Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks, keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest.
reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. · Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. · Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Merkantilistlik majanduspoliitika Ajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses, oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ja riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert · ta oli alati rangelt musta kandev morniilmeline mees, keda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas. · Keegi polnud teda kunagi naeratams näinud.
Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Merkantilistlik majanduspoliitika Ajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses, oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ja riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert, alati rangelt musta kandev morniilmeline mees, keda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus
reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan aga kuninganna leppis olukorraga. 5. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et tema alamad olid erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud
XIV abiellub Marie Theresega. 7. juunil 1660 lahkus Marie Therese oma kodumaalt Hispaaniast Prantsusmaale. Hüvastijätt omastega oli raske, just seetõttu, et enam ei nähta üksteist. Kui just ei juhtu erakordset sündmust, polnud tavaks võõra maa kuningannal külastada oma kodumaad. 2 päeva hiljem peeti juba pulmad. Marie Therese oli Prantsusmaa uus kuninganna. Hiljem kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Marie Therese Absolutism Louis XIV ajal Louis XIV ajal valitses Prantsusmaal täielik absolutism. Kuningas suutis oma valitsusajal luua tõepoolest laialdase veendumuse, et kõik riigis sõltubki vaid temast . Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks. Generaalstaate kuningal polnud. Ta valitses üksi.
annaabi.ee 
