Rattad Varasem leitud rattas 3200/3100 Sloveenias Leitud pildid neljarattalistest sõidukitest u 3000 eKr Saksamaal leiti ratta jäljed u 3500 eKr Varaseim kodustatud hobune Ukraina Dreivka u 4300 - 3900 eKr Arvatakse et juba 3000 eKr ratsutati juba palju Adrad levisid juba varakult ja nende vedajateks olid härjad (luustike järgi) Vanim vein u 4300 eKr Los Millares, Portugal 3200- 2200 eKr -> kindlustatud asula 2. pronksiaja dateerimisel kasutakse kahte kronoloogiat- Skandinaaviamaades Monteliuse (I-VI süsteem ) ja Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms. Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr) -Unêtice -kääpad, maa-alused laibamatuse -tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused
Pronks = vask + tina. Koostis: harilikult 10% tina, 90% vaske. See vahekord kõige levinum, selline pronks kõige kvaliteetsem: kõva ja mitte purunev. Siiski võis tina osakaal olla erinev, ent need siiski erandjuhtumid. Tina lisamine vasele muudab sulamistemperatuuri madalamaks ja annab metallile kuldse läike. Pronksiaja dateerimine Eri kohtades erinevalt dateeritud ja periodiseeritud. Esimene oli rootslane Oscar Montelius, jagas pronksiaja 6 etappi, aluseks tüpoloogiline meetod. Monteliuse poolt 19. saj lõpul välja töötatud süsteem on Põhja-Euroopas praegugi kasutusel, seda on küll täpsustatud ja parandatud C14 dateeringutega. Montelius: 27 I periood u 18001500 eKr; II periood 15001250 eKr; III periood 12501100 eKr; IV periood 1100950 eKr; V periood 950750 eKr ja VI periood 750600/500 eKr. Monteliuse perioodid IIII vanemasse pronksiaega. Perioodid IVVI noorem
• Lähtekoht Euroopas: Mükeene tsivilisatsioon Nöörkeraamika kultuur Dateering Kesk-Euroopas. Ca 2900- 2400/2300 eKr Iseloomulik: nöörivajutustega keraamika ning võitluskirved (venekirved), millel näha pronksivalu imiteerivaid sooni jm Kesk-Euroopa pronksiaeg: kellpeekrite kultuur Datering: ca 2900-2000 eKr, Tunnuslik: iseloomuliku kujuga savinõud Asulaid teada vähe, peamiselt matmispaikade põhjal Skandinaavia pronksiaeg Datering: 1800-500 eKr Monteliuse 6 perioodi Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine Merelised sidemed Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes Lisaks uurimisloolisele seosele mõjutanud ka Ranniku-Eesti kujunemist – üks võimuala ja tootmissüsteem Üleminek rauaajale, muinasaja lõpp Sissejuhatus: urniväljade kultuur • Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus
kõige rohkem oli odaotsi, mõõku, õõskirveid ja sirpe. Elati nii kindlustatud kui ka avaasulates. Omad iseseisvad urniväljade kultuurirühmad olid ka Saksamaal, Inglismaal ja Pürenee poolsaarel. Skandinaaviamaades on pronksiajal nii pikk kui lühike periodiseering. Lühikese järgi jagunes see kaheks: 18001100 eKr oli varane ja 1100 500 eKr hiline pronksiaeg. Pikema järgi on dateeringud kohati ebaselged, põhimõtteliselt jätkub Oscar Monteliuse poolt esitatud kuueperioodine alajaotus. Selle jaotuse aluseks on esemete ja ornamentide tüpoloogia. Lisaks on veel teisigi jaotusi, ent nendest kõigist saab pikemalt rääkida põhikursuse raames. Algul toodi Skandinaaviasse sisse pronksesemeid, kuid peagi kujunes välja ka oma metallitöö. Üldiselt igapäevaste tarbeesemete juures jätkus kiviaeg, nimelt püsisid kasutusel luu- ja tulekiviesemed.
Peale kaevamist järgneb leidude konserveerimise , nummerdamise ja kogu kaevamistöö materjali korrastamine ning aruanne ning selle kõige tõlge ( mida kaevati, mida leiti, kes seal elas, mis ajast on säilmed pärit). Kääpaid kaevatakse lahti nt sektorite kaupa, sest on teada , et need suure tõenäosusega sisaldavad põletusmatuste säilmeid. Kõige olulisem materjali läbitöötamisel on dateerimine. (nt tüpoloogilise meetodi abil( Oskar Monteliuse proksiaja 6 alaperioodi -> relatiivne krooloogia) Absoluutne kronoloogia- dateering , mis aastasadade/tuhandete/kümnete kaupa. Tüpoloogiline meetod võimaldab ka esemete päritolu kindlaks teha ning seeläbi ka teha muid järeldusi( kas tegemist oli lihtsalt kaubandusliku leiuga vm ). Kõige parem võimalus tüpoloogiat kasut on suletud leide kasutades. Pannes rühm esemeid koos maha ( sõja ajal maeti ehteid, münte , leitud alles tp )
annaabi.ee 
