asukoht arvutatakse välja) . Monteeritav sillus tõstetakse müüri ladumise ajal ava peale, peale seda müüri ladumine jätkub. Kasutatakse nn -- mittekandvaid ja -- kandvaid silluseid. Esimesel juhul on sillus ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks. Peale müüritise kivinemist eeldatakse, et müüritis hakkab ise tööle ava kohal kandva elemendina. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused (või kergbetoon -), kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeeritud kivisilluste ladumiseks on olemas spetsiaalsed sillusplokid. Plokid on keskelt kausja kujuga, kuhu paigaldatakse armatuur ning hiljem valatakse täis. Kui spetsiaalseid plokke pole nt. telliste puhul, siis on võimalik panna ava kohale telliste alla spetsiaalsed nurkrauad, mis hakkavad koormusi vastu võtma.
Betoonsegu valmistatakse kas tehases või siis ehitusplatsil. Transporditakse segistiga. Betoon kivistub esimestel päevadel kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Betoon peab saama kivistuda 28 päeva. Talvel betoneerides tuleb 3-5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. RAUDBETOON. Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betaoon võtab vastu peamiselt survejõude ja betoon tõmbejõude. Valmistamise järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases ja siis hiljem transporditakse vajalikku kohta. Raudbetoon on suhtelisel uus materjal, aga juba kujunenud üheks tähtsaimaks. Ta koosneb suures ulatuses lihtsatest ja odavatest materjalidest, ta ei põle ja ei kõdune, tugev. Puuduseks on suur kaal ja suhteline haprus. Miks on monteeritavad head? Ehituskestvus lüheneb kivistumise aja arvelt, tehases kvaliteet
Raudbetoontarind ehk raudbetoonkonstruktsioon on raudbetoonist valmistatud ehituskontruktsioon. Raudbetoonkonstruktsioone kasutakse laialdaselt ehituses, eelkõige tööstusehituses (postid, sõrestikud, paneelid, raamid, suured mahutid, gradiirid, kõrged korstnad). Raudbetoonist valatakse hoonete ja seadmete vundamente, samuti põrandaid. Raudbetoonkonstruktsioonid on levinud silla-, tunneli- ja vesiehitustes. Tehases valmistatud raudbetoontooteid ja elemente nimetatakse monteeritavateks raudbetoonkonstruktsioonideks ehktaribetoonkonstruktsioonideks, ehituspaigal tervikuna valatud raudbetoonkonstruktsiooni nimetataksemonoliitraudbetoonkonstruktsiooniks. Muust materjalist tarinditega võrreldes on raudbetoonkonstruktsioonid tugevamad, tulekindlamad, pikemaealisemad ja hügieenilisemad ning nende kasutamiskulud on väiksemad. Puudusteks on suur omakaal, halb soojapidavus, suur löögikõlajuhtivus ning betooni pragunemine. ArmixTM Kiudbetoonist vundamendid
Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud.
Esimesel juhul on sillus ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks. Peale müüritise kivinemist eeldatakse, et müüritis hakkab ise tööle ava kohal kandva elemendina. Sellise silluse peal peab olema vähemalt ava laiuse kõrguses avadeta vaba müür (ilma lagede koormuseta). Sillus projekteeritakse sellise müüri kaalule. Ava laius ei tohiks olla üle 2...2,5 m. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused, kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeerimata kivisillused Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaareefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn -- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine.
tõmbejõude. 28) Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: 1. betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, 2. betoon nakkub küllalt hästi terase külge, 3. betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 29) Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. 30) MONOLIITNE R/B valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 31) MONTEERITAV R/B valatakse ja kivistatakse tehases, alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. 32) Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon
põikseina kohal.põkseina T=Ht=QSHt/It=QSH/I=QA kaalule. Ava laius ei tohiks arvutamine: joonis. yH/I<=tHfv = QS/It olla üle 2...2,5 m. Teisel juhul Põikseina nimetatakse ka <=fvk/m<=fv Kui seinas on peab sillus võtma vastu kõik diafragmaks. selle mõistega ava, peab selle sillus vastu koormused, mis esinevad ava tähistatakse põikseina hoonet võtma sama jõu T põikjõuna peal eelpool mainitud alas. tuulele jäigastavat mõistet. ja T*l. Kui see ei osutu Monteeritavateks sillusteks on Karkasshoonete puhul on võimalikuks eeldatakse üldjuhul raudbetoonsillused, diafragma kas müüritis või silluse otstesse arniirid. kasutatakse ka terastalasid ja R/B element, mis töötab Kõrghoonete väikemajadel puittalasid. omas pinnas. konstrueerimisel tuleb erilist Kohapeal tehtud sillused - 21. Jäiga konstruktiivse tähelepanu pöörata seinte ja Raudbetoonsillusele tehakse
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud.
Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: · betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, · betoon nakkub küllalt hästi terase külge, · betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, · betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, · tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitneraudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga
annaabi.ee 
