Inimesed lähevad maad avastama kõik võimalike transpordi vahenditega. Selleks võib olla väike kanuu või suur reisilennuk. Esialgu läksid inimesed maad avastama, kuna oli vaja kaupa, mida endal saada polnud. Nendeks olid vürtsid ja väärismetallid. Kuna keegi polnud maad avastamas käinud ei osanud ka keegi öelda, mis ootab neid kaugel veepiiri taga. Räägiti õudusjutte koletistest ja muudest hirmu tekitavatest monstrumitest. See piiras esialgu inimeste soovi minna kuhugi, kus ükski hing veel käinud polnud. Üks tuntuimaid maadeavastajaid on Christoph Kolumbus. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa on kerakujuline ja selle tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse juba 500 aastat enne Kolumbust.
vikatimeheni- kas nad on siis ka tegelikult olemas meie universumis? Pimedust peetakse vaimude ajaks, mil nad end võivad ilmutada, head haldjad tekitavad meis pigem kaitstuse tunned vastupidiselt halbadele, kes külvavad meis ebaloomulikku tunnetust ja kartust. Järgmisteks valgustkartvateks olenditeks on kollid, kelle olemasolu peetakse vähem tõenäolisemaks kui vaimude eksisteerimist. Nemad külvavad paanikat pigem lastes. Lastel on elav ja värvikas mõttemaailm, rääkides monstrumitest kui elvast ja olemasolevast olendist. Täiskasvanutes tekib küsimus- kas on või ei ole? Teaduslikult pole suudetud seda tõestada. Võib olla on lastel erilised võimed nende nägemiseks? Ja miks tekivad nende olevuste tunnetus just pimedas, mitte valges? Sellisel teemal võiks rääkimist jätkata lõputult, mis on reaalne mis mitte, mis on õudne mis hea. Et pimeduse kartusest pääseda, tuleks pimedus mõelda enda liitlaseks, kaitsjaks ja sõbraks
eriti hollandlane JAN TOOROP (18581928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (18271901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (18561910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR (18601949). Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Suure skulptori AUGUSTE RODINi (18401917) loomingut on enamasti peetud impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste
Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon, Luik-tsaaritar) (1856-1910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR (Autoportree maskidega, Pierrot, Luukered ahju juures end soojendamas) (1860-1949). Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Suure skulptori AUGUSTE RODINi (1840-1917) loomingut on enamasti peetud impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste
Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse ,,Münchener Secessioni" plakati. ,,Mir Isskustva". M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar". Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite värvidega maalis kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või maskidest. ,,Autoportree maskidega". Redon ,,Ophelia". Moreau ja Redoni loomingus on värvid salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. Roosiristlaste ordu salong - müstilise ja imepärase tunnustamine. Rodin ,,Calais kodanikud". ,,Suudlus" ,,Mõtleja". ,,Danaiid". ,,Balzaci monument". ,,Põrguväravad" (näeme Michelangelo eeskuju) Juugendstiil Tärkas Suurbritannias, tööstlusliku revolutsiooni mõjudel. Kunstiteadlane J. Ruskin väitis,
annaabi.ee 
