27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust? Lohetapmise müüt on indoeuroopa rahvaste mütoloogias üsnagi tüüpiline. Ka leidub väljaspool indoeuroopa rahvaste areaali, näiteks Mesopotaamias, sumerlastel, assüürlastel, babüloonlastel jt rahvastel sarnaseid motiive ja paralleele, nagu näiteks müüt ,,Anzu ja saatuste tahvel" ehk Anzu eepos. Monstrumi tapmise motiiv esineb ka II at lõpust eKr pärit Babüloonia loomiseeposes ,,Enuma elis". Nimelt tapab Babüloni linna kaitsejumal Marduk koletis Tiamati, loob tema kehast maailma ning tõuseb kõikide jumalate kuningaks. ,,Enuma elis" oli Mesopotaamia teoloogia jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab tema tähtsust ja võimsust, toob esile Marduki võidukäiku kõikide teiste jumaluste üle ning tema
Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud hoovusi, fantaasiaid jne, esialgne küsimusasetus. Shelley ,,Frankestein" noor tütarlaps kirjutab raamatu monstrumi loomise loo, tundus nii jabur toona. 1818 ilmus. ,,Nüüd kus ma olen tööga lõpuni jõudnud on hinge mattev tülgastus mu hinges". Objektiivne ilu, käsitlus kujunes defineeri Schelling (saksa filosoof ja kirjanik). Tema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst
juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig." Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris, kuhu sõbrad talle aegajalt viina käisid viimas. Soomest saadud honorari eest oli Kaugverile Rootsis jubeda puust ja rauast Nõukogude monstrumi asemel kaasaegne jalaprotees tehtud, aga ega ta ilma taksota väga liikuda armastanud. Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata. Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast Eesti Komiteesse valida, avaldas sahtlisse jäänud noorusromaanid ning elas kaasa Lehtse maja sisseseadmisele. Ega ta kirjutamistki lõpetanud: mälestusteos "Peotäis tolmu" ei jõudnudki enam kirjaniku eluajal ilmuda. 1990
ülekuulamistel üsna sirgeselgselt, vastas ausalt. Edaspidi Hruštšovi poolt vaadatuna saab tema jaoks Beriast kõige vihatum tegelane, keda ta kõikvõimalikul moel vaenab pärast 1953 a-t. Kui nt mingite välismaa riigijuhtidega kohtub, võtab Beria küsimuse üles, kõneleb, milline jätis ta oli jne. Lõpuks läheb see kõik tema mälestustesse, mis avaldatakse kõigepealt Läänes. Võib öelda, et Hruštšov suuresti kujundas Beriast monstrumi, keda peeti esikurjategijaks. Tegelikult polnud ta rohkem kuri kui ülejäänud kamp. Beria langusega põhiosas uus kurss tasalülitati, tagasipöördumine polnud totaalne. Ametlikult reklaamimata, et jätkatakse Beria poliitikat, teatud valdkondades sama suund jätkus. Rahvuspoliitika osas ka nt Eestis ei toimunud seda, et siseministeeriumis kõik, kes juunis said juhtivale kohale, oleks jälle tagasi vahetatud, osa vahetati, aga mitte kõik
Kuidas mitte olla veidi järeleandlik mehe suhtes, kelle naine on teiega määranud täna õhtuks kohtumise Saint-Cloud's härra d'Estrees' aiamajakese vastas! D'Artagnan astus lähemale nii armastusväärse ilmega, kui suutis näole manada. Vestlus keerles loomulikult vaese mehe vangistamise ümber. Härra Bonacieux muidugi ei teadnud, et d'Artag-nan oli pealt kuulanud tema jutuajamist mehega Meung'ist, ja seepärast jutustas ta nüüd noorele üürilisele enda tagakiusamisest selle monstrumi härra de Laffemas' poolt, keda ta kogu jutuajamise kestel nimetas kardinali timukaks, ja seletas pikalt-laialt Bastille'st, riividest, luukidest, õhuaukudest, trellidest ja piinariistadest. D'Artagnan kuulas teda eeskujuliku tähelepanuga. Kui ta oli lõpetanud, küsis d'Artagnan lõpuks: «Kas te teate, kes röövis proua Bonacieux'? Ma ei suuda ikka unustada, et tänu sellele hirmsale sündmusele oli mul õnn teiega tuttavaks saada.»
annaabi.ee 
